Kraater asub Jyväskyläst ligikaudu 50 kilomeetri kaugusel põhjaloodes Summasjärvi järves ja pole palja silmaga nähtav. Meteoriitset päritolu tõestava materjali otsimiseks andsid vihje Soome Geoloogiakeskuse sajandivahetusest pärinevad aerogeofüüsikaliste uuringud. Tulemused viitasid, et järve all paikneb ümara põhiplaaniga keskkond, mis juhib elektrit ümbritsevast ainest paremini.

Möödunud aastal korraldatigi kraatri ümbrusesse kaks ekspeditsiooni. Välitööde käigus leiti järvest kagus paarkümmend löögikoonustega ja purustatud kivi, mis viitasid kunagisele plahvatusele. Kivitükkide läbimõõt ulatus mõnekümnest sentimeetrist paari meetrini. Tükid pärinevad kraatrisüvikust ja toodi sealt välja liustiku poolt välja viimasel jääajal.

Summaneni meteoriidikraatri avastuse alus oli Soome Geoloogiakeskuse aerogeofüüsikaliste uuringute põhjal koostatud kaart, millel on näha ümar takistuse anomaalia. Autor: Jüri Plado

Kivimite mikroskoopilise uuringu tegi Tartu Ülikooli geoloogia osakonna doktorant Timmu Kreitsmann. Kivitükkidest leitud kvartsikristallides esinesid planaarsed deformatsioonielemendid ehk imepeenikesed, tihedalt paiknevad ja üksteisega paralleelsed tasapinnalised lõhed. Koos löögikoonustega on need selge märk meteoriidiplahvatusele iseloomulikust ülikõrgest rõhust. Plahvatuse toimumisaeg veel teada pole.

Summanen on 191. kraater Maal, mille meteoriitne päritolu on selgelt tõestatud. Soomest oli leitud varem 11 kraatrit. Neist enamik asub ida-läänesuunalises vööndis 61. ja 64. laiuskraadi vahel. Võrreldes Soome suurima, üle 30-kilomeetrise läbimõõduga ja 1,1 miljardi aasta vanuse Keurusselkä kraatriga on vastleitu siiski suhteliselt väike.

Soome kraatririkkusel tervikuna on mitu põhjust. Fennoskandia kilbi vanus küündib piirkonnas ligikaudu kahe, Summasjärvi ümbruses 1,91–1,88 miljardi aastani. Samuti on avanevad graniitsed kivimid tugevad ja erosiooni suhtes vastupidavad. Viimaks on piirkonda põhjalikult uuritud.

Töörühma kuulusid Tartu Ülikooli, Helsingi Ülikooli ja Soome Geoloogiakeskuse teadlased Jüri Plado, Satu Mertanen, Timmu Kreitsmann, Jouni Lerssi, Jari Nenonen ja Lauri J. Pesonen. Teadustöö tulemused ajakirjas Meteoritics & Planetary Science.