Teadlased eesotsas Jonathan Ryaniga Ameerika Ühendriikidest Browni Ülikoolist on uurinud lumepiiri liikumist aastatel 2001–2007 satelliitide pealt tehtud fotodelt.

Selgus, et suviti tõusis lumepiir kõige vähem 1330 meetri kõrgusele 2009. aastal ja kõige rohkem 1650 meetri kõrgusele 2012. aastal.

Ryan ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et just lumepiiri nihkumine on arvutuste järgi kõige olulisem üksiktegur, mis määrab, kui palju päikeseenergiat Gröönimaa jääkate aasta jooksul neelab.

Lumevaba jää on tihtipeale lumest tumedam ja neelab seega ka energiat rohkem. Mida rohkem jää aga päikesesoojust enesesse kogub, seda rohkem teda sulab.

Gröönimaa jää sulamisest tuleneb väidetavalt üle veerandi maailmamere pinna tõusust. Kui teame paremini, kuidas lumepiir liigub, saame arvutimudelite abil täpsemini ennustada, kui kiiresti Gröönimaa jää tulevikus võiks sulada.