See väide, mida toetavat uurimust kirjeldav artikkel on leidnud avaldamist ajakirjas Nature, kummutab, kui see õigeks osutub, seni laiemalt levinud arusaama, et toonase globaalsoojenemise põhjuseks oli settekivimitest vabanenud metaan. Mõlema seletuse ühisosa on mõistagi see, et soojenemise põhjuseks oli niinimetatud kasvuhoonenähtus, mille tekitasid atmosfääri jõudnud kasvuhoonegaasid.

Marcus Gutjahr Inglismaalt Southamptoni ülikoolist ja Saksamaalt ookeaniuuringute Helmholzi keskusest ning ta kolleegid jõudsid nüüd oma vulkaanilise seletuseni, uurides tillukeste mereelukate foraminifeeride ehk kambriliste kodasid.

Nende kodade fossiilid sisaldavad element boori teisendeid erisugustes suhetes, mille järgi saame teada, kui happeline oli mingil ajajärgul merevesi. Neid andmeid kliimamudeliga kokku sobitades leidsid teadlased, kui palju pidi merevette ja atmosfääri lisanduma süsinikku. Sellest omakorda tegidki nad järelduse, et kõige taga olid peamiselt just Põhja-Atlandil pursanud vulkaanid.

Arvutused näitavad, et süsihappegaasi paiskus neist pursetest hullupöörasel määral, enam kui 30 korda rohkem kui kogu sellest fossiilkütusest, mille inimkond tänaseks päevaks on põletanud. Maakera keskmine õhutemperatuur tõusis sellest viie kraadi võrra.