Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ammune kliimasoojenemine aitab ennustada tulevikku

Foto: Utahi ülikool

Kliima on ikka muutunud, 56 miljonit aastat tagasi tõusis atmosfääris süsinikuühendite tase nagu praegugi ja siis läks ka kliima soojemaks. Nüüd selgub värskest teadusuuringust, et see ammune soojenemine meenutab praegust aega arvatust rohkemgi.

Ameerika Ühendriikide Utahi ülikooli teadlase Gabriel Boweni ja ta kolleegide tulemused, mis on avaldatud ajakirjas Nature Geoscience, võivad seega anda ka viiteid selle kohta, mis meid ka praegu ees ootab. Hea uudis on see, et suurem osa elusolendite liikidest elas selle ammuse soojenemise üle. Halb uudis aga see, et pärast kiiret soojenemist, mil tõusis keskmine temperatuur 5-8 °C, kulus normaalse seisundi taastumiseks 200 000 aastat.

Bowen ja kolleegid väidavad Wyomingi osariigis võetud settekivimiproovide põhjal, et nn paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal lisandus atmosfääri aastas umbes 900 miljonit tonni süsinikku, aga küllap vahetevahel rohkemgi. Praegusel ajal paiskub peamiselt inimtegevuse tulemusel igal aastal atmosfääri umbes kümme korda rohkem süsinikku, aga laias laastus on need emissioonimahud Boweni sõnul üsna ühesugused, eriti kui arvestada, et praegune tipptase on kestnud väga lühikest aega.

Paleotseeni-eotseeni soojenemise käivitas uuringu järgi kaks suurt süsinikuemissiooni puhangut, mis vältasid mõlemad vähem kui 1500 aastat. Emissiooniallikaks võis olla tõenäoliselt metaan, mis võis pärineda merepõhjast või vulkaanipursete tõttu üles sulanud orgaanilisi aineid sisaldanud kivimitest

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature Geoscience

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: