Arktika merejää sulab varem arvatust kaks korda kiiremini

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Merejääle tekkinud sulaveetiigid Põhja-Jäämeres. Autor/allikas: gsfc/Creative Commons

Briti teadlased leidsid, et suur osa Arktika jääst sulab kaks korda kiiremini kui varem arvati.

Satelliidiradari andmete põhjal on merejää paksuse arvutamine keeruline, kuna peal oleva lumikatte hulk erineb oluliselt. Siiani olid kasutatud andmed lume kohta saadud Nõukogude ekspeditsioonide mõõtmistel ajavahemikus 1954–1991. Kliimamuutumine on samas Arktikat muutnud märkimisväärselt ning Nõukogude andmed on aegunud, kirjutab The Guardian.

Uues uuringus kasutati uudseid arvutimudeleid, et prognoosida lumikatte muutust ajavahemikus 2002–2018. Mudelid võtsid lumekatte hindamisel arvesse nii temperatuuri, lumesadu kui ka triivjää liikumist.

Andmestiku kasutamine merejää paksuse arvutamiseks näitas, et merejää põhjapoolust ümbritsevates alades hõreneb kaks korda kiiremini kui varem hinnati.

Arktika jää sulamine ühes üleilmse kliimasoojenemisega tekitab nõiaringi, kus jää sulades soojendab päike üha rohkem tumedavärvilist vett. See viib üha suurema planeedi kuumenemiseni.

"Merejää paksus on tundlik näitaja kogu Arktika tervisele. Kui Arktika soojeneb, soojeneb ka maailm," ütles uuringut juhtinud Robbie Mallett Londoni Ülikooli kolledžist.

Mallett ütles, et paksem jää toimib kui isoleeriva tekina, mis takistab ookeanil talvel atmosfääri soojendamast ja kaitseb suvel ookeani päikesepaiste eest.

Arvatakse, et muutused Arktikas mõjutavad üha enam ka ekstreemseid ilmastikuolusid, näiteks kuumalaineid ja üleujutusi põhjapoolkeral.

Merejää kiirel hõrenemisel on tagajärjed ka Arktika inimtegevusele, kirjutab The Guardian. Jää kiirem sulamine Arktikas tähendab näiteks, et laevadel on Venemaa põhjaosa kaudu hõlpsam Hiinast Euroopasse saada.

Nii näiteks sõitis selle aasta talvel kaubalaev esimest korda Põhja-Jäämeres edasi-tagasi. Jaanuaris vedas Christophe de Margerie nimeline tanker Venemaa põhjaosas paiknevast Sabetta sadamast vedeldatud maagaasi ehk LNG-d Hiina Jiangsu linna. Pärast kauba mahalaadimist sõitis laev Sabetta sadamasse tagasi. Kõige paksem on jää Venemaast põhjas veebruari lõpus ja märtsi alguses.

Jääsulamine toob endaga kaasa ka uued võimalikud nafta- ja gaasikaevandamise kohad.

Mallett tõi välja, et suurenev laevaliiklus suurendab ka kütuselekete ohtu Arktikas ning nende tagajärjed võivad olla kohutavad.

Merejää paksus arvutatakse satelliidiradari andmete põhjal, kus mõõdeti, kui kõrgel jää merepinna kohal asetseb. Jää peal olev lumi on radarsignaalidele nähtamatu. Kuna see hoiab jääd all, on selle mõõtmine aga väga tähtis, et saada ka paremat ülevaadet jääpaksuse kohta.

"Merejää on aastati hakanud tekkima aina hiljem ja hiljem, mistõttu on ka lumel vähem aega jää peale koguneda," ütles Mallett. Ta sõnas, et Londoni teadlaste arvutused võtavad esimest korda nüüd seda vähenevat lumesügavust ka arvesse.

Uuring on avaldatud ajakirjas The Cryosphere.

Walt Meier Ameerika Ühendriikide riiklikust lume- ja jääandmekeskusest, kes ise ei ole uuringuga seotud, ütles, et teadlased alles õpivad kliimamuutuste kohta Arktikas. Senimaani on lumikatte paksus olnud kliimamuutuste hindamisel aga suuresti tundmatuks teguriks.

"Uuringus esitatud lähenemisviis on vanade meetoditega võrreldes märkimisväärne edasiminek ja tulemused sobivad kokku teiste muutustega, mida me Arktika merejääs näeme, näiteks varasem sulamine, madalam suvine jääkate ja hilisem külmumine,"  ütles Meier.

Toimetaja: Johannes Voltri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: