Polaaruurijad on ka varem tähele pannud, et Antarktika levinuima pingviiniliigi adeelia pingviini arvukus kipub jäävaesematel aegadel kasvama, jäärohketel aga kahanema. Jaapani teadlased on nüüd välja selgitanud, miks see nii on.

Yuuki Watanabe Tokyost Riiklikust Polaaruuringute Instituudist ja ta kolleegid varustasid 175 pingviini GPS-seadme, kiirendusmõõtja ja videokaameraga ja uurisid lindude tegemisi erisuguste jääolude korral.

Selgus, et jäävabamatel aegadel ujuvad pingviinid rohkem ja kõnnivad vähem. Ujudes liiguvad nad neli korda kiiremini edasi kui oma naljaka vaaruva kõnnakuga paterdades.

Kui merel on palju jääd, siis peavad pingviinid käima pikki maid, vahepeal võib-olla ka mitu korda puhkama, kuni leiavad lõpuks sobiva jääprao, mille kaudu vette sulpsatada, kus nad saavad siis hiilgevähke ja kalmaare taga ajada.

Kui aga jääd on vähe, siis saavad pingviinid vette minna peaaegu kus aga tahavad, tihtilugu päris pesa lähedal. Nii hoiavad nad palju aega ja energiat kokku, toiduretked ise aga võivad olla pikemadki ja katta laiemat ala. Saagi pärast ei pea pingviinid siis omavahel liiga palju võistlema, sest saaki jätkub kõigile.

Tähtsusetu pole seegi, et jäävabasse vette paistab rohkem päikest, mis paneb hoogsalt kasvama taimse planktoni, mida söövad hiilgevähid ehk krillid, kelle arvukus siis kasvab ja kelle arvel pingviinidegi toidulaud rikastub.

Viimastel aastakümnetel on Antarktist ümbritseva merejää pind pingviinide meelehärmiks küll üha kasvanud, erinevalt Arktika jääst, mida jääb järjest vähemaks, kuid kliimamudelite järgi peaks ka lõunapolaaraladel jääkate varsti ikkagi kahanema hakkama.

Watanabe ja kaasautorid kirjutavad pingviiniuuringust ajakirjas Science Advances.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.