Sedamööda, kuidas maakera soojemaks läheb, on mõned pingviinid suutnud üsna hästi kohaneda, teised pigem mitte. Toidu suhtes üsna leplikua liigi arvukus on tõusuteel, toidu suhtes valivama liigi arvukus aga alla käinud.

Valjaspingviinid (Pygoscelis antarctica) ja eeselpingviinid (Pygoscelis papua) elavad laias laastus ühtedel ja samadel aladel ja neile mõlemale maitsevad väga hiilgevähid ehk krillid.

Hiilgevähke oli kunagi hiiglama palju, aga viimasel neljal aastakümnel on nende arvukus paraku märgatavalt kahanenud. Soojenenud vesi ja kokku tõmmanud jääkate ei ole neile hästi mõjunud.

Sama aja jooksul on ka valjaspingviini arvukus mürinal kukkunud, eeselpingviinide hulk seevastu hoopis enam kui kuuekordistunud.

Michael Polito Ameerika Ühendriikides Baton Rouge'is asuvast Louisiana Osariigiülikoolist ja ta kolleegid otsisid muuseumidest välja mõlema pingviiniliigi sulgi ja analüüsisid nende keemilist koostist, et saada aimu, mida linnud on söönud.

Selgus, et viimastel aastakümnetel on eeselpingviinid hakanud hiilgevähkide kõrval sööma rohkem ka muud toitu, näiteks kala ja kalmaare.

Kuid valjaspingviinide toidusedelis teadlased mingit muutust ei märganud. Hiilgevähid seal olid ja hiilgevähid sinna jäid.

Nii järeldavadki Polito ja kaasautorid nüüd Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kitsamalt spetsialiseerunud toitumusega liigid nagu valjaspingviinid on keskkonnamuutustest haavatavamad kui laialdasemale toiduvalikule kergemini üle minna suutvad liigid nagu eeselpingviinid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.