Massilise suremise põhjus on veel täpselt teadmata, aga teadlastel on mitmeid oletusi.  Tõenäoliselt on pingviinid surnuks nälginud, sest rannast leitud linnud olid ilma paksu rasvakihita ja tühja kõhuga. Patagoonia pingviinidel on juba viimased 30 aastat olnud raske meelepärast toitu leida, sest toiduvarud on otsakorral. Seda peamiselt ülepüügi tõttu.

Viimase 30 aasta jooksul on muutunud küllaltki tavaliseks, et sajad pingviinid leitakse Lõuna-Ameerika idarannikul surnuna. Näiteks 2010. aastal suri Brasiilia randades nälga üle 550 pingviini. Kaks aastat hiljem uhtus meri kaldale veel 745 pingviini.

Teadlaste sõnul on huvitav see, et massilised surmad ei pruugi juhtuda samal põhjusel. Laiem põhjus võib peituda kliimamuutustes. Mõnel aastal võibki peamine oht olla temperatuuri tõus. Näiteks 2019. aastal suri Argentinas 354 pingiviini äärmusliku kuumalaine tõttu. 

Teistel aastatel võib aga peamine surma põhjus olla seotud alajahtumise, tormide või näljaga. Samuti võib põhjus seisneda selles, et kliimamuutuste tõttu on ookeanides muutunud peamiste saakloomade jaotumine, keda pingviinid toiduks tarbivad.

Palju sõltub ka sellest, kus pingviinid parasjagu asuvad. Suurema osa suvest pesitsevad patagoonia pingviinid Lõuna-Argentinas. Talvel leiavad nad aga tee põhja poole, otsides toitu ja soojemat vett. Pole haruldane, et mõned noored pingviinid selle teekonna jooksul surevad, kuid hiljutised surmajuhtumid on teadlaste sõnutsi ületanud igasuguse mõistliku piiri.

Sel aastal kahtlustavad eksperdid, et Uruguay ranniku lähistel on subtroopiline tsüklon nõrgestanud juba niigi nälgivat populatsiooni. Surmavate tegurite kokkulangemine võis paljudele noortele pingviinidele üle jõu käia.

Kui lähiajal midagi ei muutu, võib patagoonia pingviinide massiline surm muutuda iga-aastaseks nähtuseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.