Üleilmne soojenemine seab pingviinid hädaohtu
Kui kliimamuutusele piisavalt pidurit ei tõmmata, siis võivad Antarktika keiserpingviinid sajandi lõpuks jääpuudusel peaaegu välja surra. Nii hoiatavad Ameerika ja Prantsuse teadlased.
Kui merejääd vähemaks jääb, on keiserpingviinid hädas, sest jää peal nad pesitsevad, sulgivad ning leiavad varju merileopardide ja mõõkvaalade eest.
Merejää kahanemine mõjutab keiserpingviine juba praegu. Kolm aastat järjest on keiserpingviinide suuruselt teises koloonias pesitsemine varajase jäämineku tõttu nurjunud.
Stéphanie Jenouvrier Woods Hole'i Okeanograafiainstituudist ja ta kolleegid mudeldasid pingviinide käekäiku mitme kliimastsenaariumi puhuks.
Selgus, et juhul, kui kasvuhoonegaase paisatakse atmosfääri edasi üha kasvavas tempos, siis langeb aastaks 2100 keiserpingviinide arvukus 81 kuni 86 protsenti. See oleks autorite sõnul ökoloogilises mõttes peaaegu võrdne väljasuremisega.
Kui gaasiemissioone piiratakse, aga suhteliselt vähe, nii, et temperatuur tõuseb tööstusrevolutsiooni eelse ajastuga võrreldes kaks kraadi kõrgemaks, siis langeb keiserpingviinide arvukus 44 protsenti.
Kui aga saavutatakse Pariisi kokkuleppe ideaaltulemus ja temperatuuritõus piirdub pooleteise kraadiga, siis jääb keiserpingviine 31 protsenti vähemaks.
Kõik see on kirjas ajakirjas Global Change Biology.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
