Kliimamuutus: jääkarud võivad aastaks 2100 välja surra ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mudel näitas, et esmalt hukkuvad karupojad.
Mudel näitas, et esmalt hukkuvad karupojad. Autor/allikas: beingmyself/Flickr (CC BY-ND 2.0)

Kui kliimamuutust senisest tugevamalt ei ohjeldata, surevad jääkarud sajandi lõpuks välja, vahendab BBC News värske uuringu tulemusi.

Teadlaste sõnul on osa jääkarupopulatsioone juba väljasuremise äärel, sest Arktika jää sulab. Jääkaru kui lihasööja vajab jääd hülgepüügiks. Jää murenedes on jääkarud sunnitud enda ja karupoegade toidu nimel pikki vahemaid läbima või kaldalt toitu otsima.

Rahvusvaheline looduskaitseliit (IUCN) loeb jääkaru väljasuremisohus liikide hulka ja nimetab liigi kadumise peamise põhjusena kliimamuutust. Toronto Ülikooli teadlase Peter Molnari sõnul on jääkarust kujunenud nii-öelda kliimamuutuse kaanestaar. Jääkarud elavad niigi juba maailma äärealal - kui jää kaob, pole neil Molnari sõnul enam kuhugi minna.

Varasemad uuringud osutavad, et kahanev jää kahandab ka jääkarude arvukust ning võib viia nende kadumiseni. Uus uuring lisab sellele teadmisele konkreetsust tõenäolise ajajoonega.

Mudeldades jääkarude energiakasutust, arvutasid teadlased välja loomade taluvuspiiri. Mudel näitas, et esmalt hukkuvad karupojad. Emakarudel napib emapiima tootmiseks keharasva – nii pole karupoegadel aga jäävabal aastaajal midagi süüa.

Teadlased said mudeli abil ennustada sedagi, millal Arktika eri piirkondades karude taluvuspiir kätte jõuab. Paiguti on see piir uurijate sõnul juba käes.

Uuringu ühe autori Rahvusvahelise jääkaruorganisatsiooni juhtivteaduri Steven Amstrupi sõnul tuleb sedavõrd peatsele ohule reageerida kohe. Ta hindab praegust arengusuunda halvaks, ent peab jääkarude päästmist võimalikuks, kui terve inimkond selle nimel ühiselt pingutaks.

Vastasel korral ehk juhul, kui suure kasvuhoonegaasi-reostuse stsenaarium peaks tõeks saama, kaovad 2100. aastaks enamik või kõik jääkarupopulatsioonid, näitas uuring. Isegi, kui reostust mõnevõrra vähendatakse, kaob osa populatsioone ikkagi. See tulemus on kooskõlas varasema ennustusega, et sajandi lõpuks on alles vaid üksikud jääkarupopulatsioonid kaugel põhjas.

Jääkarudele elutähtis merejää on ookeanipinnal hulpiv jäätunud merevesi, mis tekib ja sulab vastavalt polaaraastaaegadele. Osa jääst jääb aga läbi aasta alles ning pakub jääkarudele, hüljestele ja morskadele elupaika. See pidevalt alles jääv osa jääst on alates 1970. aastate lõpust iga kümnendiga 13 protsenti kahanenud.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Climate Change.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: