"Arktika on läbimas kõige enneolematumat siiret alates inimajaloo algusest. Selleaastased vaatlused kinnitavad, et naasmisest kümne aasta tagusesse külmunud seisu pole mingit märki," nentis NOAA Arktika uurimisprogrammi juht Jeremy Mathis Ameerika Ühendriikide Geoteaduste Liidu kohtumisel korraldatud pressikonverentsil.

Tegu on 12. Arktika olukorda hindava aruandega. Muu hulgas selgub raportist, et piirkond soojeneb kaks korda kiiremini kui ülejäänud maailm. Samuti jäi merejää maksimaalne ulatus märtsis sellel aastal tagasihoidlikumaks kui kunagi varem. Sama sai öelda viimasel kahel aastal. Jääpuursüdamike, igikeltsa ja puude aastaringide mõõtmiste põhjal pole olnud Arktika merejää ulatus raporti kohaselt nii väike vähemalt viimased 1500 aastat.

Merejää väiksem ulatus kiirendas omakorda merevee pinnatemperatuuri tõusu. Näiteks Barentsi ja Tšuktši mere temperatuur oli 2017. aastal 1982–2010. aasta keskmisest ligi 4 °C võrra kõrgem. See omakorda aeglustab uue merejää teket. Teisisõnu on tegu iseennast võimendava tsükliga.

Okeanograaf, erru arvatud kontraadmiral ja NOAA tegevjuht Timothy Gallaudet pidi vastama pressikonverentsi ka küsimusele, kuidas reageerib raportile Valge Maja. President Donald Trumpi taandumist Pariisi kliimaleppest nähti märgina, et Trump on koos kaaskonnaga inimtekkeliste kliimamuutuste ulatuse osas skeptilisel seisukohal.

"Need on faktid. Faktid, mis toetuvad tuhandetele ja tuhandetele teaduslikele mõõtmistele, mida on kontrollinud ja retsenseerinud valdkonnas kümneid aastaid tegutsenud teadlased. Poliitikakujundajad saavad kasutada neid nii, nagu nad heaks arvavad," vastas Gallaudet.

Mathis tõi välja, et Arktikas toimuvate muutuste mõju ei piirdu Arktikaga. Muu hulgas toob see kaasa äärmuslike ilmaolude sagenemise, toidu hinna tõusu ja kliimapagulased. Näiteks on Beringi mere soojenemine viinud piirkonnas kalavarude vähenemiseni ja seadnud ohtu tundraaladele rajatud taristu. Mainimisväärselt on kasvanud ka kõrgematel laiustel puhkenud metsatulekahjude arv.

Loe aruannet täies mahus.