Iga-päevaselt eestlasi Vaikmäe sõnul praegu Arktikas ei näe, küll aga iga aasta. Kokku tegelevad polaaruuringutega vähemal või rohkemal määral umbes sadakond teadlast

"Eesti teadlaste uuringud on seotud eelkõige kliimamuutustega. Seal on väga palju informatsiooni, kuidas on muutunud kliima kauges minevikus. [...] Uuritakse taimestikku, sealset ökosüsteeme, aga ka seda, kuidas inimesed seal elavad," laiendas paleoklimatoloog saates "Terevisioon". Kliimamuutused avalduvad piirkonnas kõige tugevamini. Samal ajal on polaaralad ise osa kliimamuutuste mehhanismist.

Karmid olud innustavad insenere välja mõtlema ka uusi tehnilisi lahendusi. Näiteks töötati Tallinna tehnikaülikoolis Maarja Kruusmaa eestvedamisel välja selleks sobilikud allveerobotid. "Nad uurisid näiteks Teravmägede juures hästi külmas, soolases ja pimedas merevees, milline on seal taimestik-loomastik seal. Kus inimestel on raske ligi pääseda, seal saab tehnoloogia juurde," tõi Vaikmäe näite.

Viimasel kümnendil on lisaks teadlastele hakanud Arktika vastu üha rohkem huvi tundma poliitika- ja majandusinimesed. "(Seda) just seetõttu, et lähima paarikümne aasta jooksul on võimalus, et merejää praktiliselt kaob. Kaubaveod Aasiast Euroopasse hakkavad minema tunduvalt odavamaks ja soodsamaks," märkis paleoklimatoloog.

"See muudab sealsete põliselanike eluviisi, turism. See kõik toob koormuse ja ohud," nentis Vaikmäe. Näiteks pole võimalike naftareostuste likvideerimine sugugi nii sirgjooneline kui madalamatel laiuskraadidel. Selliste väljakutsetega tegelemine võiks pakkuda tema sõnul uusi võimalusi ka Eesti teadlastele ja inseneridele.

Samas tõdes Vaikmäe, et piirkonnas suuremate uuringute tegemine on kallis ja käib tihti ühele riigile üle jõu. Nõnda kohtubki 28. märtsil Tallinnas suurem hulk polaarteadlasi, et panna kokku üle-Euroopaline tegevuskava, mida ühiselt polaaraladel teha.