Mikroobid suudavad lagundada merre sattunud naftat ({{commentsTotal}})

Foto: Lucy Nicholson/Reuters/Scanpix

Rahvusvahelise projekti GRACE raames uurisid teiste hulgas ka eesti teadlased, kuidas naftareostus levib ja kuidas sellest lahti saada, seda eriti külmadel arktilistel alade. Üks neist teadlastest oli Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu VIkerraadio saates "Labor".

Mida enam kliima soojeneb, seda enam muutuvad põhjas olevad arktilised alad laevatatavaks ning see, omakorda, toob kaasa senisest suurema reostuse riski. Lisaks kaubaveole on kasvanud huvi majandustegevuse vastu Arktikas tervikuna. See tähendab nii nafta puurimist, selle transporti kui ka inimeste varustamist selles piirkonnas.

Samas on arktiline ökosüsteem väga õrn ning naftareostusele reageerib terve mereelustik, seal hulgas ka mikroorganismid. Viimaste hulgas on aga väike hulk neid, kes on võimelised erinevaid naftaühendeid lagundama ja kasutama neid oma elutegevuses.

Mikroobid merikarbi lõpustel

Jaak Truu vaatas selle projekti raames muu hulgas seda, kuidas mõjutab naftareostus merikarbi lõpustel ja seedeelundkonnas elavaid mikroobe, sest see võib kaudselt mõjutada ka peremeesorganismide ellujäämist.

"Seal on selge mõju. Kui merre satub naftat või naftasaadusi, siis liigiline koosseis muutub merikarpide seedeelundkonnas ja lõpustel," sedastas Jaak Truu. Selle üks põhjus võib olla detergentide naftat lagundavate kemikaalide lisamine. Nii reostus kui puhastusvahendite merevees mõjutavad nii elusorganismides kui ka vabalt merevees elavaid baktereid.

Mikroob armastab hoopis detergenti

Pindaktiivsete ainete ehk detergentide lisamise puhul vaidlevad teadlased, kas see toob kaasa bioloogilise nafta lagunemise või mitte. Detergent lagundab naftat küll väiksemateks tükkideks, kuid teatud juhtudel suurendab detergendi lisamine nafta lagunemist, teistel juhtudel jällegi mitte.

Viimast seletab Truu asjaoluga, et teatud juhtudel on meres ka mikroobe, kes suudavad hoopis lagundada detergenti, nii et tihti on saadud hoopis eksitav tulemus: detergendi lisamisega kasvas teatud naftat lagundavate bakterite hulk, kuid tegelikult oli neid baktereid rohkem, kuna neile hoopis meeldis detergent.

Täpsemad andmed naftaga võitlemiseks

Naftat lagundavaid detergente on mitmesuguseid. On ka selliseid, mida toodavad bakterid, kuid need on veel väga kallid, mistõttu kasutatakse praegu pigem sünteetilisi pindaktiivseid aineid. Detergent hajutab naftareostust suuremale pindalale, mistõttu seda Läänemeres naftatõrjeks kasutada pole lubatud.

GRACE'i projekt aga keskendus arktilisele veele, mis tähendab, et vesi on külm ning selles on jääd. Viimane tähendab, et kui nafta satub vette, kinnitub ta jää alumisele küljel või seotakse nafta sisse jää tekke käigus. Jaak Truu koos oma Norra kolleegidega leidis, et kuigi väga aeglaselt, siis siiski laguneb nafta ka jää sees.  

Kõik GRACE'i uuringuga kogutud andmed on aluseks erinevate naftatõrje viiside väljatöötamisel. Näiteks annavad selle uuringu andmed infot, kui kiiresti kaob naftareostus merest bioloogiliste protsesside käigus. Sellist infot varem meil pole olnud.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: