"Arktika soojenemisest rääkides tulevad suuremale osale inimestest pähe ilmselt merejää sulamine ja jääkarud. Kuid selle mõju ulatub ka sisemaale. Keskmise temperatuuri tõus annab tõuke äärmuslikeks ilmaoludeks. Need avaldavad omakorda otsest mõju maismaal elavate loomade heaolule," nentis uurimuse juhtivautor Joel Berger, Colorado osariigiülikooli ökoloog. Näiteks 2003. aastal lumele sadanud ja seal jäätunud vihm jättis Kanada Arktikas asuval Banksi saarel nälga ligikaudu 20 000 muskusveist.

Sellest ajast saadik on uurimuse kohaselt muutunud sagedasemaks ka sarnased, kuid vähem suurejoonelised sündmused. Samas jätavad vihmhood tiineid muskusveiseid nälga piisavalt sageli, et see peegelduks vasikate väiksemas peaümbermõõdus. "Analoogia raseduse ajal puudust kannatavate naistega on täiesti omal kohal. Esmajoones jäävad nälga looted ja järeltulijad on seetõttu sündides kiduramad. See omakorda seostub lühema eluea ja kehvema tervisega," lisas Berger.

Tõsi, uuringus jälgiti loomi vaid kolmanda eluaastani. Seega ei saa päris täpselt öelda, kui palju suurem nende suremus ikkagi oli. Teadlane nentis samas, et tõenäoliselt mõjutavad kliimamuutused muskusveiseid rohkem kui mitmeid teisi Arktika elukaid.

Näiteks on karibuud liikuvama eluviisiga ja suudavad kergemini mujalt toitu leida. Väikeimetajad nagu lemmingud elavad aga lume all. Toidu leidmise seisukohalt pole jääga kaetud lumikate nende jaoks eriline probleem. Samas muudab vihm lund tihedamaks ja sellega kaasnevalt langeb urgude temperatuur.

Üksikud äärmuslikud ilmastikusündmused võivad harvendada muskusveiste ridu ka otsesemal viisil. Üks 2011. aasta veebruaris vaatluslende teinud Bergeri kaasautoritest märkas Alaska rannikul valentinipäeval 55-pealist muskusveiste karja.

Paar päeva hiljem polnud neist aga mingit märki. Loomade kaelte ümber pandud raadiosaatjate signaal viitas, et veised polnud mitu päeva järjest liikunud või olid kaelused lihtsalt lahti tulnud.Torm viis tavapärasest oluliselt kõrgemate laineteni. Autor: Berger et al./Scientific Reports

Anomaaliat lähemalt uurides leidis Marci Johnson eest jäässe mattunud ja sealsamas hukkunud 52 muskusveist. Piirkonda tabanud lumetormi mõjul jõudsid randa tavapärasest kuni 16 korda kõrgemad tõusulained. Loomade lähistel märgati kuni poole meetri paksuseid ja viie meetri pikkuseid jääpanku. Kohalikud nimetavad taolisi sündmusi ivuniq'ideks ehk jäätsunamideks. Minevikus on nende tõttu rannale lõksu jäänud näiteks narvalid ja saarmad.

"Keegi polnud aga varem näinud, et sarnasel viisil oleks surnud samas paigas nii palju muskusveiseid. Neil polnud põgenemiseks ilmselt mingit võimalust. Leidsime mõne looma kõrist isegi jääd," viitas Berger. Kuigi üksikuid äärmuslikke ilmaoluseid pole võimalik otseselt kliimamuutustega siduda, viitavad varasemad tööd, et see kasvatab nende esinemissagedust.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.