Narvalite geenid osutusid ootamatult üheülbaliseks ({{commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/1/Doug Allan

Narvalid, need pika sirge kihvaga Põhja-Jäämere vaalad, on geneetiliselt üllatavalt üheülbalised.

Michael Westbury Kopenhaageni Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad seda, olles järjeldanud ühe Gröönimaa lääneranniku lähedalt püütud narvali genoomi.

Nad võrdlesid geene, mille loom oli pärinud oma isalt ja emalt ning suutsid sellest teha kaugeleulatuvaid järeldusi ka kogu narvalkonna kohta.

Geneetiline üheülbalisus iseloomustab pahatihti just väikesearvulisi kogukondi, kuid narvaleid on siiski päris palju, umbes 170 000, nii et arvukuse vähesus ei saa põhjuseks olla.

Ka tundub, et narvalid saavad enamjaolt igapidi hästi hakkama ega näi oma vähese geenidiversiteedi pärast sugugi kannatavat.

Westbury ja kolleegid lugesid aga geeniandmetest välja, et umbes 115 000 aastat tagasi oli narvalite arvukus madalseisus, ainult umbes 5000 isendi juures.

Sellele madalusele ei olnud nad jõudnud aga mitte järsku, vaid aegamööda, umbes miljoni aastaga. Nii aeglaselt kahanedes suutsid narvalid üleüldisest geneetilisest vaesumisest hoolimata säilitada väikesi geenirikkuse saarekesi just neis genoomipiirkondades, kus neid kõige rohkem vaja oli.

Oma uuringust ja selle tulemusil rajanevaist mõttekäikudest kirjutavad Westbury ja kaasautorid ajakirjas iScience.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: