Amandine Muller Cambridge'i Ülikoolist ja Stephen Montgomery Bristoli Ülikoolist kõrvutasid 142 mere- ja maismaaloomaliigi ajuehitust. Kõrvutatavate seas oli 18 vaalalist, aga ka 43 primaati.

Teadlased tõdevad ajakirjas Journal of Evolutionary Biology, et nii vaalalised kui ka primaadid on paljudest teistest loomadest suurema aju saanud enamasti eriti just kahe ajuosa, suurajukoore ja väikeaju jõudsa kasvu toel.

Need mõlemad ajupiirkonnad korraldavad tähtsaid talitlusi, nagu näiteks tähelepanu ja kehalist liikumist. Ka on nad omavahel tihedalt juhteteedega ühendatud.

Muller ja Montgomery panid muu hulgas tähele, et vaalaliste seas olid suurajukoor ja väikeaju eriti suured tihtilugu neil liikidel, kes toituvad kõige mitmekülgsemalt. See võib nende arvates olla üks võimalikke põhjusi, mis on aju arengut edendanud.

Huvitav on see, et ka inimese puhul on aju arengut mõnigi kord toitumisega seostatud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.