Võib aga kiuslikult küsida, kuidas kiusvaalad endale kiused said: kas ilmusid esimesed kiused evolutsiooniloos juba enne kui hambad päriselt kadusid või oli mõnedel vahepealsetel esivanematel suu täiesti lage?

Ameerika teadlaste uuringust selgub nüüd, et õige on teine versioon. Carlos Mauricio Peredo George Masoni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjeldavad ajakirjas Current Biology umbes 33 miljonit aastat tagasi elanud vaalaliiki Maiabalaena nesbittae, kellel ei olnud ei hambaid ega kiuseid.

Seda, et Maiabalaenal hambaid ei olnud, oli Smithsoni Instituudi kogudes talletatavate fossiilide põhjal tõendada üsna lihtne. Kuid kiused ei kipu fossiilidena eriti säilima ja nende pelgast puudumisest ei saa niisama lihtsalt midagi järeldada.

Peredo ja kolleegid jõudsid endi sõnul ometi üsna tugevale veendumusele, et Maiabalaenal kiuseid ei olnud – tema suulaeluu oli tõenäoliselt liiga õhuke, et oleks saanud tõhusat kiusestikku enda küljes hoida.

Üheaegse hambutuse ja kiusetuse kiuste ei jäänud loomad siiski nälga, sest teadlaste hinnangul olid neil õnneks tugevad põsed ja tahatõmmatav keel, mis aitasid hästi vett sisse imeda ja sealt kalu ja muid mereloomi kätte saada.

Kiuste teke on üks loomade evolutsiooni eriskummalisemaid uuendusi, võrreldav näiteks sulgede tekkega mõnedel dinosaurustel. Ei ole teada ühtegi teist imetajat peale kiusvaalade, kellel midagigi samalaadset leiduks.