Tiibade ja uimede painduvus mõjutab otseselt seda, kui palju energiat loomad oma edasi tõukamiseks kasutama peavad. Seeläbi on teadlased pikalt arutlenud selle üle, kas inimesed suudaks ehitada sama liikumispõhimõtet järgivaid masinaid, mis evolutsiooni leitud lahendusi näitaja poolest ületaks või kas jäigad tiivad ja uimed poleks hoopis paremad. Ühtse seisukoha leidmist on raskendanud asjaolu, et alusreegleid ei mõisteta veel lihtsalt piisavalt hästi.

Providence kolledži teadlased analüüsisid 112 Youtube'ist ja Vimeost pärinevat videolõiku, mis kujutasid 59 erinevasse liiki kuuluvat lendavat või ujuvat looma, alates sinivaaladest ja nahkhiirtest ning lõpetades äädikakärbeste ja kalmaaridega. Märkimisväärsetele erinevustele vaatamata moodustas painduva jäsemeosa pikkus jäseme kogupikkusest 26-44 protsenti, järgides seega küllaltki kitsast vahemikku. Sarnaselt jäi maksimaalne paindumisnurk 15-38° vahele.

Viimase põhjal leiab töörühm, et vaatamata evolutsiooniliselt küllaltki erinevale taustale ja sellest lähtuvatele erinevustele kehaanatoomias ja füsioloogias, järgivad nende jäsemed sellegipoolest universaalseid reegleid. Tõenäoliselt tuleks end sarnaselt liigutavate masinate ehitamisel siiski loodusest õppust võtta.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.