Igaüks, kes kunagi hambavalu tundnud on, teab, et närvid suubuvad ka hammastesse. Õnneks kaitseb hambaid tavaliselt kõva email. Kahjustuste korral paljastuv dentiin sisaldab tillukesi kanaleid, mis otse hambanärvi keskmesse suubuvad, pakkudes teed valuaistingu tekitamiseks. Seda enam pidas hambaarstist Martin Nweeia võha anatoomiat uurides imeks, et narvali võha emailis leiduvad loomulikult kanalid, mis just täpselt analoogset võimalust pakuvad. Silmahammas näis olevat keskkonna tajumiseks otseselt kohastunud

Nweeia tegi hüpoteesi kontrollimiseks katseid elusate narvalitega. Loodud katseseadeldis võimaldas terve narvali hamba soolvette kasta. Samal ajal mõõtis Nweeia kolleegidega loomade südamerütmi. Magedama vee korral südametöö aeglustus, mil soolasem vesi tõi kaasa südamerütmi kiirenemise. Juhuslikult langevad taolised muutused soolasuse kokku jäämägede moodustumisega. Kiirem südametöö aitaks töörühma hinnangul potentsiaalselt ohtlikust olukorrast põgeneda.

Paraku polnud katse ühemõtteline, kuna võis peegeldada ka loomade vangistamisest tingitud stressiseisundit. Lisaks, kui taoline meeleelund ellujäämise šansse oluliselt kasvataks, näib ebaloogiline, et sellega vaid isased narvalid varustatud on. Seeläbi on äärmiselt vähetõenäoline, et võha peamine eesmärk just keskkonna tajumine on. Samas ei välista see, et seda selleks kasutada saab. Selgust saavad tuua vaid täiendavad katsed, kus kasutatakse ka teisi stiimuleid.

Uurimus ilmus ajakirjas The Anatomical Record.