"Paralleeli võib tuua uue ravimi katsetamisega. Sarnaselt tervisele võivad asüülitaotluste arvu mõjutada testitava ravimi kõrval väga paljud tegurid. Praegu oleme aga veendunud, et äärmuslike ilmaolude ja konfliktide ning sellest lähtuvalt põgenike arvu vahel on põhjuslik seos," nentis Wolfram Schlenker, Columbia ülikooli keskkonnaökonoomik.

Teadlane märkis, et Euroopa Liit on rahuldanud viimasel kümnendil märkimisväärsel hulgal just nende põgenike asüülitaotlusi, kelle koduriigi põllumajandust on kimbutanud kuumalained. See järeldub Euroopa Liidule aastatel 2000–2014 esitatud asüülitaotlusi ja 103 riigi keskmist õhutemperatuuri koondavates andmebaasides leiduvast statistikast.

Analüüsist selgus, et mida kõrgemale tõusis riigi põllumajanduslikult tähtsate piirkondade keskmine õhutemperatuur taimede kasvuperioodil 20 °C-st, seda tõenäolisemalt esitasid selle riigi elanikud asüülitaotlusi. Selle ehedaks näiteks oli näiteks Pakistan ja Iraak. Külmema kliimaga riikide elanike asüülitaotluste arv vähenes aga vastavalt sellele, kuidas ligines õhutemperatuur 20 °C-le. Eriti tugev oli seos maisi kasvatavate riikide puhul.

Schlenker nentis koos Anouch Missirianiga, et tulemusi mõjutava statistilise müra eemaldamine oli tõsine probleem. Muu hulgas pidid nad arvesse võtma üleilmse majanduskriisi alguse võimalikku mõju ja uuritud riikide kliima eripärasid. Madalama keskmise õhutemperatuuriga riikidel on kliimamuutuste suhtes suurem puhver. Samuti heitsid nad Süüria rändekriisi tõttu juba eos kõrvale 2015. ja 2016. aasta kohta kogutud andmed.

"Suudame osaliselt rahuldatavate asüülitaotluste arvu kliimaga selgitada. Me ei tea muidugi täpseid põhjuseid, miks nendest lähteriikidest pärit põgenikke vastu võetakse, kuid igal juhul on nad Euroopa Liidu riikide hinnangul kaitset väärt," kinnitas Schlenker. Klassikaliselt ja varasemate uuringute põhjal seostatakse põllusaagi vähenemist või ikaldumist kasvanud konfliktiriskiga.

Nähtud mustrite põhjal ennustavad Schlenker ja Missirian, et Euroopas varjupaika otsivate põgenike arv kasvab käsikäes üleilmse temperatuuritõusuga. Kasvuhoonegaaside heitmeid kärpimata kasvaks keskmine õhutemperatuur võrreldes tööstusajastueelse temperatuuriga 2,6–4,8 °C võrra. See tooks Euroopasse sajandi lõpuks aastas kuni 660 000 täiendavat põgenikku. Isegi kui temperatuuritõus jääb alla 2 °C, võib paari hinnangul kasvada põgenike arv 28 protsendi võrra.

Samas rõhutasid Schlenker ja Missirian, et need ennustused annavad aimu vaid probleemi võimalikust ulatusest. Näiteks pole praegu selge, kui palju suudavad põgenike lähteriikide põllumehed kliimamuutustega kohaneda. Samuti ei lahku ilmselt suurem osa kliimapõgenikest oma koduriigist, vaid vahetavad oma elukohta riigi sees. Teisalt võivad ootamatud muudatused riigi poliitilises korras kasvatada põgenike arvu hüppeliselt.

"Tahame juhtida tähelepanu sellele, et riigid on kliimamuutuste tõttu üksteisega tihedalt seotud ja kliimamuutused mõjutavad eeskätt just madalama elatustasemega riike," lisas Schlenker.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.