Kohv, India pähklid ja avokaadod on kõik olulised rahvusvahelised kaubaartiklid, mida toodetakse enamasti troopikavöötme väiketaludes. Kohv on kolmikust selgelt kõige olulisem: tänavu peaks selle eeldatav maailma kohvituru suurus ulatuma 410 miljardi euroni. Avokaado ja India pähkli vastav näitaja peaks vastavalt olema 11,7 ja viis miljardit eurot, vahendab The Conversation.

Kohvi tarbitakse peamiselt ergutava joogina, samas kui avokaadosid ja India pähkleid tarvitatakse tervisetoidu kuulsuse tõttu toiduks üha enam. Need sisaldavad nimelt rohkelt monoküllastumata rasvu ja teisi kasulikke toitaineid.

Uuringu iva seisneb autorite sõnul selles, et kui kliimamuutuse kohta tehtud prognoosid täide lähevad, vähendab see tõenäoliselt märkimisväärselt kohvi, avokaadode ja India pähklite kasvatamiseks sobivat maad nende praegustes kasvupiirkondades. See võib omakorda mõjutada nii kohalikke põllumehi kui ka tarbijaid kõikjal maailmas.

Parasvöötme poole kaldu

Seni on enamik kliimamuutuste tulevase mõju uuringud keskendunud parasvöötmes kasvatatavatele põhitoiduainetele nagu nisu, mais, kartul ja õlikultuurid. Valik peegeldab kliimateadlaste huvi just parasvöötme ökosüsteemide tuleviku vastu – eriti muutuva temperatuuri- ja sadememustri valguses. Lisaks asuvad seal maailma jõukamad riigid.

Troopiliste ökosüsteemide kohta on uuringud seni tehtud vähem, kuigi viimased katavad maakera maismaast umbes 40 protsenti. Troopikavöötmes teenib elatist ka üle kolme miljardi inimese ja sajandi keskpaigaks võib neid olla juba miljardi jagu rohkemgi.

Pealekauba asuvad just troopikavöötmes ulatuslikud kaitsealad. Sealsed maatükid sobivad hästi ka paljude oluliste kultuuride viljeluseks. Uus teadustöö kinnitab ja laiendabki nüüd oluliselt seniste väheste kohvi-, avokaado- ja India pähkli kasvatuse uuringute tulemusi.

Uurijate sõnul on nende töö põhiline uuendus see, et nad vaatasid puhtklimaatiliste tegurite, nagu temperatuuri ja sademete, kõrval ka maa- ja mullanäitajaid. Nii said nad üksikasjalikuma pildi kliimamuutuse mõjude kohta, mille tagajärjel võib osa troopikapiirkondi teatud toidukultuuride kasvatuseks oluliselt vähem sobivaks osutuda, sest sealse mulla pH ja tekstuur muutuvad.

Uuring täiendab ka hiljutisi õlipalmide kohta tehtud uuringuid. Kuigi õlipalm on vastuolusid tekitav põllukultuur ja seostub sageli metsaraiega, on tegu ühe olulisema troopilise toidukultuuriga inimeste toidulaual, mis aitab toita enam kui kolme miljardit inimest.

Värske uuringuga mitte seotud Lõuna-Walesi Ülikooli biotehnoloogia professori Denis Murphy sõnul vaatas ka tema koos kolleegidega hiljuti üle rea kliima mudelanalüüse teemal, kuidas mõjutab kliimamuutus õlipalmide haigusi ja üldist suremust. 

Tema töörühm järeldas, et peale 2050. aastat suureneb palmipuude suremus tõenäoliselt hüppeliselt ja Ameerikast kaob ilmselt lõviosa praegustest palmidest. Ühtlasi laieneb tõenäoliselt Kagu-Aasias oluliselt õlipalmi varremädaniku levik.

Kõik pole kaotajad

Ühtekokku hakkab uuringutest välja kooruma kliimamuutuse ning sellega seotud asjaolude üllatavalt ulatuslik ja keerukas mõju mõnedele troopika peamistele põllukultuuridele. Uurijad osutavad, et see mõju ei jagune piirkonniti võrdselt ja mõni paik võib kliimamuutusest isegi võita.

Näiteks mõned Hiina, Argentina ja USA piirkonnad muutuvad ajapikku kohvikasvatuseks sobivamaks, samas kui Brasiilia ja Colombia maa sobivus väheneb. Tõenäoliselt jäävad paljud neist muutustest püsima vähemalt käimasolevaks sajandiks, sest maailma suurriikide juhid ei kärbi kasvuhoonegaaside heitmeid kliimamuutuse pehmendamiseks piisavalt kiires tempos.

Uurijad järeldavad, et inimkond peab troopikas aset leidvate muutustega kohanema. Näiteks oleks abi, kui hakata teatud kultuure kasvatama piirkondades,  kus kliima mõju seda rohkem soosib. Samas näib, et mistahes meetmeid inimesed ka ei võtaks, jääb paljusid troopilisi vilju tulevikus vähemaks ja need muutuvad seetõttu kallimaks. Nii võib ka kohv muutuda odavast argijoogist kallihinnaliseks maiuspalaks, mida nautida vaid erilistel puhkudel.

Uuring avaldati ajakirjas PLOS One.