Raporti kohaselt on õhu- ja mürasaaste ning kehva vee kvaliteet ja erinevad kemikaalid põhjustanud 13 protsenti kõikidest surmadest. Samuti selgub raportist, et kõige haavatavamad on reostuse suhtes just vaesemad piirkonnad.

Suurim keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal on Bosnia ja Hertsegoviinas (27 protsenti) ja väikseim Islandil ja Norras (9 protsenti). Eestis moodustavad need kõigest 12–13 protsenti. 

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Elo Mandel lausus, et selgelt eristuvad omavahel Ida- ja Lääne-Euroopa. "Lääne-Euroopa üldine heaolu mõjutab ka seda, et Lääne-Euroopas on pikem eluiga ja tervena elatud aastad on ka pikemad. On ligipääs rohelistele aladele. Toitumine ja üldine rahulolu elule avaldab mõju sellele, et vastupanuvõime stressifaktoritele on parem," rääkis Mandel.

Bosnia ja Hertsegoviina suurt keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaalu selgitab kaks asjaolu. "Seal ongi õhusaaste, peenosakeste kontsentratsioon on üks kõige kõrgemaid, just eile vaatasin järele. Teiselt poolt on siis see üldine heaolu," selgitas ta.

Eesti õhk on üsna puhas

Positiivsena toob Mandel välja, et Eesti õhk on küllaltki puhas. "Kui me räägime peenosakeste kontsentratsioonist, siis me oleme ühed puhtamad Euroopas, mis muidugi ei tähenda, et Eestis probleeme ei ole."

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru lausus, et Eesti kuulub Põhja-Euroopa riikide hulka, kus need probleemid ei ole nii suured. "Täitsa muretud me ei saaks olla, sest nii selles uuringus, kui ka meie enda uuringutes näeme, et ikkagi need keskkonnategurid mõjutavad ka Eesti elanike tervist," mainis Orru.

Eestis on Orru sõnul positiivne, et meie linnad on veel endiselt suhteliselt rohelised. "Rohelised alad on head, sest suvel saame väga palava ilmaga varju ja teistpidi, need annavad aktiivse liikumise võimalusi ehk inimesed saavad käia sportimas. Eriti praegusel ajal, kus spordisaalid kevadel olid suletud, on väga oluline, et seda oleks võimalik teha õues," selgitas Orru, ent nentis, et surve roheluse vähendamiseks on päris suur. 

Raporti andmed pärinevad 2012. aastast, sest kõik Euroopa riigid ei olnud niivõrd usinad andmeedastajad. Kohase võrdluse tegemiseks tuli kasutada aastat 2012, sest kõikidest riikidest on saadaval sama aasta andmed.

"Kui me vaatame eesti õhukvaliteedi viimase aastate andmeid ja mis oli 2012. aastal, siis üldpilt on suhteliselt sarnaseks jäänud. Mõni aasta on ta olnud natuke parem ja mõni aasta on halvem, mis näiteks oleneb sellest, kuivõrd tuuline tollel aastal on," ütles Orru.  

Mida vähem on tuult, seda vähem saasteained hajuvad. Eriti kehvasti oli sellega 2018. aastal, kui saaste ei hajunud nii hästi ära kui mõnel teisel aastal, selgitas Orru.

Mida saame ära teha, et olukord paraneks?

Õhukvaliteedi parandamisel on Orru sõnul oluline koostöö. "Kindlasti see raport näitab, et me peame siin ühiselt tegutsema selle nimel, et õhk muutuks puhtamaks, seda saavad teha nii üksikindiviidid kui omavalitsused erinevate meetmetega, et õhukvaliteet oleks parem," rääkis Orru.

Elo Mandeli sõnul on väga oluline linnaplaneerimine, et transport oleks keskkonnasõbralik ja et meil oleks ligipääs rohealadele. "Kui seda raportit täpsemalt vaadata, siis tihti olid mõjutatud need piirkonnad, kus inimesed elavadki suurte liiklusteede ääres ja neil ei olegi võimalik minna kuskile rohelisele alale," lausus Mandel.

Üksikindiviidi seisukohalt on Mandeli sõnul oluline pöörata tähelepanu sellele, et millise liiklusvahendi me valime. Kuivõrd algamas on kütteperiood, siis teisalt on oluline tähelepanu pöörata, et mida ja kuidas me kütame.