Leena Järvi Helsingi Ülikoolist ja ta kolleegid arvutasid Kajaanis asuva superarvutiga Sisu läbi kuus võimalust, kuidas tiheda hoonestuse vahel paiknevat puiesteed kujundada.

Proovitud kujundustest parimaks osutus selline, kus tee keskosas on rida kõrgemaid pärnapuid, mõlemas ääres aga rida madalamaid pooppuid. See lahendus andis lausa viiendiku võrra puhtama õhu kui kõige kehvem paigutus, mille korral kulges piki tänavat neli rida ühekõrgusi puid.

Tõsi on aga ka see, et veelgi puhtam õhk oleks täiesti puudeta tänaval. Seal viiks tuul liiklussaaste kiiresti kus see ja teine. Kuid et varasemate uuringute ja küllap ka paljude linnakodanike sisetunde järgi mõjub rohelus linnas inimpsüühele hästi, siis oli see niinimetatud tuulekoridor ühe võimalusena uuringus küll sees, aga lihtsalt võrdluseks.

Mudel oli loodetavasti täpne, sest arvutamist oli palju. Superarvutil kulus tööks kaks nädalat, tavalisel lauaarvutil oleks aga aega läinud 12 aastat.

Et superarvuti tööaeg on kallis, siis piirdusidki teadlased uuringus vaid kõige realistlikumate puiesteekujundustega — sellistega, mida Helsingi linn niikuinii kasutada kaalub.

Uuring on kindlasti tähtis, sest linnaõhusaaste on suur üleilmne mure. Igal aastal sureb maailmas selle tagajärjel umbes seitse miljonit inimest. Soomeski, kus õhk on suhteliselt puhas, nõuab õhusaaste ikkagi üle tuhande inimelu aastas.

Järvi ja kaasautorid kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Atmospheric Environment.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.