Oskuslikult istutatud kõrghaljastus aitab säästa tervist ja küttearvet ({{commentsTotal}})

Kodumaja ümbristevad puud pakuvad looduslähedast miljööd, kuid mõnikord võivad kõrged puud rikkuda rahumeelset elukeskkonda. Kuigi vananenud ja varisevad puud pole magalarajoonides veel massiline probleem, panevad eksperdid inimestele südamele, et eluhoone läheduses tuleb kõrghaljastust peab rohkem väärtustama ja tema tervist tuleb regulaarselt jälgida.

Käesoleva aasta algusest vastutavad korteriühistu kõik liikmed ühiselt eluhoone juurde kuuluval maal toimunud kahjude kandmise eest. Näiteks kui mõni ühistuliige on boikoteerinud ohtliku puu raiet, siis ei saa kahjunõuet suunata probleemi lahendamist takistanud omaniku vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siiski hoiab seadusemuudatus ära paljud valulikud vaidlused.

"See isik ei jää üksi, kelle vastu see nõue esitati. Arutatakse see asi läbi, võetakse õiguslikud arvamused, kas on mõtet vaielda või see summa ära maksta. Sellest lähtuvalt ka ühiselt tegutsetakse," selgitas Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Õigel ajal hooldamata puude põhjustatud kahjujuhtumeid on vähe. Pigem vaieldakse selle üle, kas mõni päevavalgust varjav puu tuleks maha raiuda. Seejuures pole ühisest otsusest alati kasu, sest puu maha võtmiseks tuleb saada omavalitsuselt raieluba, mida aga alati ei anta, sest linn soovib säilitada looduslikku mitmekesisust.

"Me püüame leida kompromisse, kas on vaja puud maha võtta või on neid probleeme võimalik lahendada vaid lõikamiste näol," ütles Tallinna linnavalitsuse linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper.

Puud aitavad säästa tervist ja küttearvet

Kuigi on teada, et puud aitavad märkimisväärselt parandada linnakeskkonna elukvaliteeti, on kõrgete puude arvukus viimastel aastatel kahanenud. Samas pakuvad teadlikult istutatud puud Tallinna ülikooli (TLÜ) ökoloogi Mihkel Kanguri sõnul linnaelanikele peale silmailu rohkem kasu, kui esialgu arvata võiks.

“Kõrghaljastuse mõju linnakeskkonnale on uuritud peaasjalikult küll välismaal, kus need probleemid on olnud teravamad, aga Eestis on sellel teemal hakatud koostama üha rohkem uuringuid,” tõdeb Kangur. Nii on tema sõnul üle kinnitatud fakt, et näiteks üks puu suudab 12 kuu jooksul toota kahele inimesele vajaliku aastase koguse hapnikku.

Lisaks sellele aitab tiheasutuse kõrghaljastus puhastada õhku liigsest tolmust ja sellega levivatest kahjulikest peenosakestest. “See aitab ära hoida ja leevendada vaegusi väga mitmetel haigustel nagu näiteks nahavähk, astma ja veresoonkonna haigused, mis meid järjest rohkem kimbutavad,” selgitab Kangur.

Seejuures on Tallinna puhul märgatud, et kõrghaljastus leevendab kuumadel suveilmade puhul nii öelda kuumasaarte teket. “On täheldatud seda, et meil tekivad tänavatele äärmiselt kõrge temperatuuriga piirkonnad, mille tekkimist aitavad vältida just kõrged puud, mis pakuvad varju,” rõhutab ökoloog.

Külmal ajal vähendab maja ümbritsev oskuslikult paigutatud kõrghaljastus küttearveid, kuna puistu suudab tekitada soojusisolatsiooni. Sealt ka ütelus – mets on vaese mehe kasukas. “Ühe euro investeerimine kõrghaljastusse toob meie ühiskonnale ökosüsteemide väärtuses tagasi kolm eurot,” märgib Kangur, kes lisab, et statistika kohaselt kasvatab kinnisvara ümbritsev rohelus ka selle väärtust müügiturul.

Asenduspuu igale poole ei mahu

Teisalt on kõrghaljastuse osakaal linnades hakanud vähenema ning Tallinna keskkonnaameti maastikuarhitekti Kristiina Kupperi sõnul on raske leida kohta kuhu asenduspuid istutada. “Nõukogude ajal on pandud tehnovõrke isegi puu alt läbi või siis on puu istutatud trassile,” selgitab Kupper. Tema hinnangul on eriti hull olukord puiesteedega, kus tänu kaevetöödele on võetud puu maha, kuid uut sinna istutada ei saa.

Vananenuid ja asendamist vajavaid puid on pealinnas peaasjalikult ajaloolisemates piirkondades nagu näiteks Vanalinn ja Põhja-Tallinn. Samas jälgitakse kõrghaljastuse tervist suuremates magalarajoonides, kus kasvavad kase, paplid, kuused ja muud puud peaksid olema parimas elueas.

“Alates eelmisest aastast oleme alustanud linnamaal kasvavate puude passistamisega ehk siis lisaks üldisele pidevale dendroloogilisele inventuurile püüame linnale kuuluvad puud veelgi täpsemalt vaatluse alla võtta,” ütleb Kupper.

Korteriühistutele ja eramajade omanikele paneb Kupper südamele, et kuigi puu vajab vähem hoolt, kui lillepeenar või põõsas, on oluline jälgida taime kasvu, vajadusel tellida uuringud ning õigel ajal hooldus. “Küünte lõikamine on inimesel täiesti tavapärane tegevus, et nii peaksime lõikama puuoksi kui need on väikesed, mitte tekitama neile suuri haavu, millest mädanikud tekivad ja puud ohtlikuks muutuvad,” sõnab Kupper.

Puu on surnud, mis edasi…

Aga kui puu on juba nii haige, et tema eksistents tuleb lõpetada, siis jääb küsimus, mis tema asemele tuleb? Kristiina Kupper toonitab, et Tallinnas eelistatakse alternatiivina ikkagi kõrghaljastuse asendamist samas kohas kõrghaljastusega. “Kuid olgem ausad – viimastel aastakümnetel on vähenenud ka põõsaste arv. Seega on põõsa istutamine üks võimalus, kuidas puude asendusistutust saab täita,” ütleb Kupper.

Tallinna ülikooli ökoloog Mihkel Kangur on Kupperiga ühel meelel, kuid märgib, et ka surnud puu võib olla urbanistliku keskkonna jaoks oluline. “Surnud puu on veelgi olulisem elupaik mitmetele teistele liikidele meie ümber. Nendes kohtades, kus see surnud puu ei jää inimtegevusele ette, seal võiksime olla julgemad sellisele eksperimendile,” leiab Kangur.

Kui sellegipoolest pole soovi enda maja ümbrusesse üles seada hariduslikult väärtuslikku eksperimenti, siis soovitab Kangur eelistada asenduspuudena neid liike, mille tõenäosus ellujääda on kõige suurem ehk neid puid, mis meie metsadeski esindatud on. “Praegu istutatakse palju puid, mis hästi kiiresti kasvavad, kuid see tähendab, et nad surevad ka kiiremini,” väidab Kangur.

Seetõttu soovitab TLÜ ökoloog valida puuliike, mis annavad kogukonnale ka midagi tagasi. “Mina soovitaksin linnas istutada rohkem viljapuid, kuna tooksid elanikkonnale kasu toidulaua rikastamisel, sest teame, et toidu kasvatamine linnas on võimalik ning me ei pea kartma õhureostusest tingitud hädasid enam,” toonitab Kangur.

Samas kordab Kangur, et puude istutamine peab olema teadlik tegevus, mille käigus arvestatakse ka sellega, et puu suuremaks kasvades ei hakkaks ta põhjustama inimestele probleeme ning tal oleks ruumi kasvada nii maapinnal kui selle all.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: