"Tugevas magnetväljas näeme iga maasika sees oleva molekuli signaali. Meie eesmärk on mõõta ära kõigi maasika sees olevate signaalide summa, mis moodustab maasika keemilise koostise sõrmejälje," selgitas Indrek Reile, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur saates "Uudis+". Sõrmejälgedest koostakse n-ö Eesti maasikate andmebaas.

Piltlikult tegelevad teadlased peenekoelise kriminalistikaga. Kui neile toodud tundmatu maasika sõrmejälg teada-tuntud Eesti marjadega ei klapi, võib kahtlustada importtoodangut. Kuigi ükski analüüs pole 100 protsenti täpne, kasutatakse sama meetodit juba teistes riikides. Näiteks leiab see Saksamaal rakendust õuna- ja apelsinimahlade ning veinide päritolu analüüsimisel.

"Me ei leiuta uut tehnoloogiat, vaid kombineerime Eesti teadlaste parimad teadmised, et arendada siin välja uus kompetents ja lahendada ilmselgelt meie ühiskonna jaoks igal suvel kerkiv probleem," kinnitas Reile.

Veebruaris koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooliga alanud projekt kasvas välja teises sarnasest skandaalist. Möödunud aastal pani Eesti meedia kihama uudis, et Eesti mee pähe müüdav toodang võib olla pärit osaliselt Hiinast või teistest riikidest.

Praegu tegelevad teadlased alusandmebaasi loomise ja põldudelt proovide kogumisega. Siinkohal tuleb appi Maaülikooli teadlaste loodud Eesti maasikakasvatajate võrgustik. Samuti on sõlmitud kokkuleppeid maasikaimportijatega.

"Korjehooaeg läheb tänavu proovide kogumise tähe all. Sügisel tõenäoliselt me väga palju mõõdame neid proove, lihvime analüüsitehnikaid ja järgmiseks kevadeks loodetavasti on meil olemas meetod, mida järgmisel korjehooajal saab põllul katsetama hakata," sõnas vanemteadur.

Teenust kavatsetakse hakata pakkuma esmajoones veterinaar- ja toiduametile või mõnele muule riiklikule regulaatorile. Samuti loodab Reile selle kättesaadavaks teha maasikakasvatajatele ja tavatarbijatele. Kaugema eesmärgina on kavas arendada välja lahendused ka teiste põllumajandussaaduste päritolu kontrollimiseks.

Maasikate päritolu määramiseks sobiva meetodi arendamisega tegeleb lisaks Reilele ja tema kolleegidele põllumajandusministeerium. Tuumamagnetresonantsi kasutamise asemel lähtuvad nad maasikate täpse keemilise koostise määramisest. Eri piirkondades kasvavatesse maasikatesse võib sattuda eri süsiniku teisendeid ehk isotoope erineval määral.

Reile arendatav meetod ei sõltu aga kasvupinnasest, vaid võimaldaks mõõta ka näiteks tänu Päikesele tekkivaid suhkruid ja valke. "Me saame palju laiema ampluaaga signaale, aga ma ei julge väita, et üks nendest analüüsimeetoditest on teaduskirjanduse baasil parem. Meil on alust arvata, et mõlemad võivad töötada, aga kumb paremini töötab, seda me veel ei tea," laiendas vanemteadur.