Suurte veininautijate huulilt poetub mõnikord salapärane prantsuskeelne sõna terroir. See sõna tähistab mingis väga konkreetses istanduses kasvanud viinamarjadest valmistatud veinile iseloomulikku eripärast hõngu, nüanssi, finessi või je ne sais quoi'd.

Mõnede enda arvates kainemalt mõtlevate inimeste väitel ei ole aga mingit terroiri tegelikult olemas, see on puhas turundusnipp, rumal väljamõeldis, hullumeelne fantasmagooria või sotsiaalne konstrukt.

Nüüd aga on rühm Argentina teadlasi teinud uuringu, mis osutab, et terroir on tegelikult ikkagi täiesti tõeline nähtus, vähemalt Argentina veinide puhul.

Ariel Fontana Mendozas asuvast Cuyo Rahvusülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et Mendoza provintsi veine saab keemilise analüüsi põhjal väga hästi seondada kindla istandusega.

Mõnikord suutsid teadlased määrata koguni väiksema piirkonna istanduse sees, parcela, nagu argentiinlased ütlevad, kus viinamari kasvanud oli. Enamgi veel, teadlased oskasid veini koostisest välja lugeda ka veini aastakäigu.

Fontana ja ta kaaslased uurisid seekord viinamarjasordist Malbec tehtud punaseid veine ja neis leidunud fenoolsete ühendite buketti.

Veinikorüfeede sõnul tuleneb terroir neljast peamisest mõjutegurist: paikkonna kliimast ja mikrokliimast, mullast, pinnamoest ja isegi naabruskonnas kasvavatest teistest taimedest.

Kas ja kuidas need tegurid täpsemalt mõju avaldavad, seda praegune uuring veel välja ei selgitanud.

Varem tehtud terroiri alastes teadusuuringutes on peamiselt keskendutud viinamarjade, mitte veinide koostisele, ja võrreldud on tavaliselt ainult ühe, mitte mitme aastakäigu marju.

Küllap veinimüüjad ja turundajad nüüd rõõmustavad, et nende terroiri-juttudel ongi teadustugi taga.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25