Iisraelist Jeruusalemma lähedalt Juuda kõrbest leitud datliseemnetest on varem kasvama saadud üks, nüüd siis kuus lisaks.

Tegu on juuda datlitega, mis olid antiikmaailmas kõrgelt hinnatud, kuid on hiljem välja surnud.

Ajalooallikate järgi otsustades olid juuda datlid mõneski mõttes paremad, aga ka suuremad kui tänapäeval kasvatatavad datlisordid. Nende maitse- ja raviomadused olid tuntud üle Rooma riigi. Datlitest tehti nii veini kui ka veisesööta.

Plinius Vanem kirjutab, et juuda datlid ajavad välja õlist mahla ning neist saab väga magusat ja mesise maitsega veini.

Sarah Sallon Jeruusalemmast Louis L. Boricki Loodusmeditsiini Uurimiskeskusest kirjutab koos kolleegidega ajakirjas Science Advances, et geenianalüüsi järgi on seemned pärit emastaimedelt, keda on tolmeldatud mitmest piirkonnast pärit isastaimede õietolmuga.

See osutab, et omaaegse Juudamaa datlikasvatajad tegelesid üsna teadlikult ka aretustööga. Just teadliku aretusega võidigi siis saavutada need head omadused, mis juuda datlid antiikmaailmas nii kuulsaks tegid.

Teadlased oletavad, et seemnete erakordselt pikaajalisele säilimisele on kaasa aidanud Juuda kõrbe kuivus, paiknemine mitusada meetrit merepinnast allpool tavapärasest paksema atmosfäärikihi all ja Surnumere sooladega segatud õrn uduvine, mis kõrbe kohal laotub.

Sallon ja ta kolleegid loodavad, et seemnest kasvatatud juuda datlipalmid, kelle seas on nii isas- kui ka emastaimi, õnnestub ka vilja kandma saada. Teisalt saab datlipalme aga paljundada ka vegetatiivselt, pistikutest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.