Jahihooaja saabudes leidub röövlindudes rohkem mürgist raskemetalli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maaülikoolis terveks ravitud merikotkas.
Maaülikoolis terveks ravitud merikotkas. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Lindudele ja teistele elusolenditele mürgise raskemetalli – plii – kontsentratsioon tõuseb röövlindude organismis koos jahihooaja saabumisega, nähtub värskest ülevaateartiklist.

Röövlinde kui tippkiskjaid peetakse keskkonna saastatuse indikaatoriteks – plii puhul puutuvad nad saasteallikaga kokku näiteks pliihaavleid sisaldavat raibet süües või murdes veekogu põhjast pliiosakesi söönud veelinde. Kuna aja jooksul akumuleeruvad röövlindude kudedes ka algselt madalad mürgise aine kontsentratsioonid ning neil avalduvad sümptomid akuutselt, keskenduvad pliimürgistuse uuringud tihti justnimelt röövlindudele, kirjutab Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia doktorant Triin Kaasiku ajaveebis Linnuvaatleja.

Seniste uuringute koondamiseks ja probleemist ülevaate saamiseks koostati ülevaateartikkel Euroopas aastatel 1983–2019 avaldatud 114 teadusartikli põhjal. Artiklis uuriti, kas pliikontsentratsiooni tasemed on aja jooksul muutunud, kuivõrd sõltuvad need jahihooajast, linnuliigi toitumisviisist või piirkonnast. Lisaks püüti välja selgitada, kuidas plii lindudele mõjub ja mis on peamised sellega kokku puutumise allikad.

Uuringu tulemusena selgus, et kõige kõrgem on pliikontsentratsioon kas ainult või osalisest raibetest toituvate röövlindude kudedes. Eestis pesitsevatest liikidest on nendeks näiteks meri- ja kaljukotkas ning hiireviu. Ülevaates ei nähtu ei dekaadide ülest ajalist ega piirkonnalist erinevust pliikontsentratsioonides, kuid selge on seos jahihooaja ja pliikontsentratsiooni tõusu vahel.

Nii organismi kahjustavad madalamad kui ka surma põhjustavad kõrged kontsentratsioonid on Euroopa röövlindude seas tavalised ning selle kõige tõenäolisemaks põhjustajaks on jahipidamisel kasutatav pliimoon.

Analüüsi kaasatud 18 artiklis polnud pliimürgistuse põhjustanud allikas kahtlust, kuna nendes uuringutes leiti laskemoonast pärinevaid pliiosakesi lindude seedetraktist või räppetombust. Kümnes ülevaatesse lisatud artiklis leiti pliimoona otseselt linnu kudedest, mis näitab selgelt, et kuhugi ei ole kadunud ka röövlindudele jahi pidamine.

Kokkuvõttes näitab artikkel üleüldist kõrget pliikontsentratsiooni Euroopa röövlindude seas. 2020. aasta juulis oli Euroopa Komisjonis otsustamisel plii nii laskemoonana kui ka kalapüügil kasutamise range piiramine, kuid see seadusettepanek kõigi heakskiitu ei saanud. Esialgu lükati otsustamine edasi septembrisse. Kui otsuseid tehakse teaduspõhiselt, on selle ülevaateartikli ilmumine hästi ajastatud ning loodetavasti aitab mõjutada asjade käiku lindudele ja inimestele endile positiivses suunas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: