Doktoritöö: Eestis lehemädanikku tekitav seen on väga kohanemisvõimeline ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uurimistöö näitas, et Eesti, Läti ja Leedu kartuli-lehemädaniku tekitaja P. infestansi populatsioonid on sagedase sugulise paljunemise tulemusel geneetiliselt väga mitmekesised.
Uurimistöö näitas, et Eesti, Läti ja Leedu kartuli-lehemädaniku tekitaja P. infestansi populatsioonid on sagedase sugulise paljunemise tulemusel geneetiliselt väga mitmekesised. Autor/allikas: Scot Nelson/Flickr (CC0 1.0)

Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöös uuris Riinu Kiiker kartuli-lehemädaniku tekitaja P. Infestasnsi genotüüpide levikut. Samuti vaatles ta, milline on selle haigustekitaja populatsiooni struktuur ja mitmekesisus Baltimaades.

Uurimistöö näitas, et Eesti, Läti ja Leedu kartuli-lehemädaniku tekitaja P. infestansi populatsioonid on sagedase sugulise paljunemise tulemusel geneetiliselt väga mitmekesised. "Nendes populatsioonides esineb hulganisti unikaalseid genotüüpe, kuid leidub ka kohalikke kloone (organismi vegetatiivseid järglasi – toim.), mis on kohastunud piirkonnas paljunema, levima ja ellu jääma," kirjeldas Riinu Kiiker tulemusi.

Teistes Euroopa riikides laialt levinud võõrliikide kloone Balti riikides veel tuvastatud ei ole. Küll aga on patogeenil väga hea kohastumisvõime, mistõttu peab autor selle levikut muutuvate kliimatingimuste kontekstis tõenäoliseks.

Samas on P. infestansi isolaatide (põhilevialast eraldatud väikeste populatsioonide – toim.) paarumistüüpide A1 ja A2 esinemine Eestis peaaegu võrdne ja paarumistüübid esinevad koos samadel põldudel. See suurendab oluliselt sugulise paljunemise toimumise tõenäosust, mullas püsivate oospooride (vastupidavate "magavate" rakkude – toim.) moodustumist ja igal kasvuhooajal uute patogeeni genotüüpide esilekerkimist.

"Nakkusohu vähendamiseks tuleks kartulikasvatajatel hoida põldudel vähemalt neli aastat viljavahetust, kasvatada lehemädanikule vastupidavamaid sorte ja kasutada haigusvaba sertifitseeritud seemnekartulit," soovitab Kiiker. Fungitsiidide kasutamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et vahetades erineva toimeainega preparaate, on võimalik lehemädaniku levikut pidurdada ja vältida vastupanuvõimeliste patogeenipopulatsioonide teket.

Patogeeni genotüüpide ja kloonide levikut ning ellujäämist Balti riikides tuleb uurija sõnul järjepidevalt jälgida, et reageerida populatsiooni muutustele asjakohaste ennetus- ja tõrjevõtetega.

Eesti Maaülikooli doktorant Riinu Kiiker kaitses filosoofiadoktori väitekirja teemal "Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans Baltikumi populatsioonide mitmekesisus. Diversity of Baltic populations of potato late blight pathogen Phytophthora infestans" 10 septembril. Doktoritöö juhendajad on prof. Marika Mänd ja dotsent Eve Runno-Paurson ning oponent dr. Didier Andrivon, Research Director (French National Institute for Agriculture, Food and Environment (INRAE)).

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: