"Kimalased on meie laiuskraadidel üks olulisemaid tolmeldavaid putukarühmasid, kellel on tähtis roll metsalillede-aasalillede paljunemises. Ilma kimalaste ja muude looduslike mesilasteta ei suuda enamus õistaimi suguliselt paljuneda; nad ei saa seemnete tegemisega hakkama," selgitas Virve Sõber saates "Labor" oma uurimuse tagamaid.

Serviti, serviti...

Entomoloog uuris, kas metsade lähedus põldudele mõjutab kimalaste ehk metsmesilaste arvukust ja liigirikkust põldudel. Kaudselt selgus uuringust, kuivõrd on metsaga piirnevatel põldudel taimed paremini tolmeldatud. Sõbra sõnul moodustavad põllu- ja metsamaa kokku 90 protsenti Eesti maakasutusest.

"Me kõik teame, et vana tüüpi klassikalisi heinamaid on jäänud üha vähemaks. Võib öelda lausa, et nende osakaal maastikus on nüüdseks juba päris väike. Tolmeldajad, siis kimalased sealhulgas, on leidnud elupaiga tee-, põllu- ja metsaservades, aga kõikvõimalikes sellistes elupaikades, mida siiski mingil määral niidetakse," seletas ta ja lisas, et nimetatud servakooslused sobivad mesilastele hästi. Samas ei sobi tolmeldajatele eluks haritav ja ülesküntav põllumaa, sest enamik neist pesitseb maa sees.

Uuringus huvitas teadlasi, kui väärtuslikud elupaigad on kimalaste jaoks erinevad põlluservad. Nad oletasid, et metsaga piirnevad põlluservad võivad väheste häiringute ja tuulevarju tõttu kimalastele rohkem sobida kui avatud põlluservad. Virve Sõbra sõnul eelistavad kimalased aga igal juhul liikuda toidutaimerikastes servades, mitte üle põllu enese.

"Kõik need servad on nagu rohetaristu või roheline infrastruktuur, kus elurikkus hakkama saab," ütles ta. "Kuigi tänapäeval on rohkem tavaks saanud, et põlluservad jäävad üha kitsamaks ja neid küntakse üha laiemalt üles. See on suur probleem nii tolmeldajate kui ka muu elurikkuse seisukohalt."

Teadlased valisid uuritavaks piirkonnaks põllumajanduslikult aktiivse Tartumaa. Nad jalutasid piki erineva avatusega põlluservi ning panid kirja kõigi kohatud kimalaste liigi ja arvukuse. "Eestis elab küll kõigest 21 liiki päriskimalasi ja seitse liiki päriskimalastel parasiteerivaid kägukimalasi ehk liikide arv on üsna väike, aga neis on omavahel väga sarnased liigirühmi," tõdes entomoloog. Nii tuligi mõni kimalane kinni püüda ja hiljem laboris kindlaks määrata.

Metsa rikastav mõju

Virve Sõbra sõnul oli uuringul kaks olulist tulemust. Esiteks tähendab metsatukk põlluservas rohkem kimalaseliike. "Mitte ainult et rohkem liike, vaid on ka isendeid rohkem. Ilmselgelt nad eelistavad metsaservi toitumis- ja elupaikadena. Võiksime eeldada, et tõenäoliselt ka nende pesad, mis enamasti on maas, on pigem metsa pool," selgitas Sõber.

Teiseks leidsid uurijad, et mida rohkem on põllumajandusmaastikul metsalapikesi, seda arvukamalt kohtab seal kimalasi. "Sellistel metsalapikestel on tõesti suur tähtsus tolmeldavate putukate elupaigana, mis tähendab ka, et sealne taimekooslus on soodsam," ütles uurija.

Liigirikkuses metsastel ja avatud põlluservadel uurijad suuri erinevusi ei leidnud. Sõbra sõnul eelistab enamik Eestis elavaid kimalaseliike kohastumuselt siiski metsa. "Kõikvõimalikud pajud ja vahtrad, mis kevadel õitsevad on kimalastele väga oluline toiduallikas," osutab uurija teiselegi põhjusele.

Mida laiem põlluserv, seda parem

Virve Sõbra sõnul on looduslikud tolmeldajad olulised, sest lisaks looduslikele taimedele tolmeldavad nad laia sortimenti kultuurtaimi. Enamuses tolmeldavad nad marjapõõsaid ja viljapuid, ent ka näiteks rapsi.

Arvestades, et viimasel ajal on mesilasedlinnas hoolealustena moodi läinud, uurisid teadlased mullu ka Tallinna linnamesilasi. Polnud üllatust, et mida kaugemal kesklinnast, seda rohkem tolmeldajaid.

"Eks laias laastus me võime seda vaadata kui inimese heaolu indikaatorit," märgib Sõber. "Mida rohkem on lilleaedu ja rohelisi alasid, mida liiga tihti maha ei niideta ja kus mürk ei kasutata, seda toredam on ka inimesel ja mesilastel olla." Ehk kui mesilastel läheb hästi, näitab see kogu elurikkuse head tervist.

Uuringu tulemusi arvestades soovitab Sõber põllupidajatel põlluserv laiemaks jätta. "Mida laiem see on, seda vähem saab kahjustada ümbritsev keskkond," ütleb ta, "aga Eestis on sellega natuke nukker lugu, et meil need põlluservad kipuvad jääma üha kitsamaks. Looduslikud elupaigad kimalastele kaovad."

Entomoloog Virve Sõbraga vestles Priit Ennet.