Foteini Pashalidou Zürichi tehnikaülikoolist ETH ja ta kolleegid panid lehenäksamist kõigepealt tähele laborikatsetes. Üht täiesti teiseteemalist katset tehes märkasid nad, et karukimalased (Bombus terrestris) hammustavad lehtedesse väikesi augukesi.

Teaduskirjandust lapates selgus, et sama nähtust on kirjeldanud ka teised teadlased, kuid selle põhjustest ja tagajärgedest ei olnud juttu sõnagi. Ega midagi, tehti siis uus katse, et asjaolud välja selgitada.

Kimalaste võrkpuuri pandi taimi, mis ei olnud veel õide puhkenud. Ei läinudki kaua aega, kui kimalased lehtedele suised sisse lõid.

Edasisel vaatlusel selgus, et näiteks sinepitaimed hakkasid õitsema 14 päeva tavapärasest varem, tomatitaimed aga lausa 30 päeva tavapärasest varem.

Teadlased täksisid taimedel lehti ka ise, kuid selle peale ei saabunud õitseaeg sugugi nii vapustavalt vara, ehkki mõnevõrra varem küll.

Teadlased peavad võimalikuks, et kimalase sülg sisaldab mingit ainet, millel selline õitsemist esile kutsuv toime on.

Teine seletus on, et kimalase hammustusest tekib lehte just eriliselt õige kujuga auk, mis on just kuju tõttu palju tõhusam kui see, mille teadlased žiletiteraga lõikasid.

Teadlased tegid vaatlusi ka õues ja panid tähele, et sealgi hammustasid kimalased lehti, eriti kui ümbruskonnas oli õitsevaid taimi vähe.

Tuleb siis välja, et kimalased on rohkem oma olude peremehed, kui arvata võiks. Nad ei oota taimedelt armuande, vaid indutseerivad need annid vajadusel ise.

Pashalidou ja kaasautorid on oma tähelepanekud avaldanud ajakirjas Science.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.