Ka väike kogus taimekaitsevahendit paneb jooksiklased veidralt käituma
Piisab vaid väikesest kogusest taimekaitsevahendist ning jooksiklased, need väikesed mardikad, hakkavad käituma veidralt – muudavad oma puhta toidu tarbimist, kehasoojust ja aktiivsust.
Täna kaitseb Eesti maaülikoolis Ene Tooming doktoritööd, milles uuris insektitsiidide ehk põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite madalate dooside lühi- ja pikaajalisi kõrvalmõjusid röövtoidulise süsiketasjooksiku erinevatele põhikäitumistele.
„Meie katsed näitasid, et jooksiklased on töös testitud insektitsiidide suhtes ülimalt tundlikud. Isegi väga madalad doosid põhjustasid mitmeid olulisi lühi- ja pikaajalisi negatiivseid kõrvalekaldeid mardikate põhikäitumistes. Märkimisväärne langus toimus mardikate puhta toidu tarbimismääras ning käitumusliku termoregulatsiooni võimes,“ rääkis Ene Tooming.
Töö käigus demonstreeriti esmakordselt, et putukate põhikäitumised, nagu üldmotoorne aktiivsus, käitumuslik termoregulatsioon ja puhta toidu tarbimismäär, on tundlikud, väärtuslikud ja kergesti mõõdetavad ökotoksikoloogilised biomarkerid, mis aitavad lisaks lokomotsioonile hinnata röövtoiduliste jooksiklaste toksilise stressi erinevaid tasemeid ja aspekte.
„Põllumajandusmaastikel võivad sellised häired mardikate käitumises otseselt halvendada nende kasulike putukate ökoloogilist kohasust, populatsiooni dünaamikat ja biotõrje efektiivsust,“ lisas Tooming.
Tema sõnul tuleks saadud tulemusi kindlasti arvestada integreeritud taimekaitse programmide väljatöötamisel, mis soodustavad kultuurtaimede töötlemist insektitsiidide vähendatud doosidega ja taimekahjurite looduslike vaenlaste maksimaalset ärakasutamist kus iganes võimalik.
Doktoritööd „Neurotoksiliste insektitsiidide subletaalne toime põllumajanduslikult oluliste jooksiklaste põhikäitumisele“ juhendasid dr Enno Merivee ja dr Anne Must ning oponent prof Pietro Brandmayr (Calabria ülikool, Itaalias).
Toimetaja: Marju Himma