Soovimatud putukad, nematoodid, seenhaigused ja bakterid. Inimestele tihti nähtamatud organismid võivad meie globaliseerumise tuhinas panna ohtu niigi hapra looduskeskkonna. “Osoon” käis vaatamas, kuidas kontrollitakse piiril veokeid, millega soovimatud taimekahjuritest “sisserändajad” Eestisse võivad jõuda.

Piiril peavad kõik koormad läbima riikliku taimekaitseteenistuse kontrolli. Kahjurid võivad peituda näiteks puidukoormas, mis tuleb Venemaalt Eestisse ja meie kaudu ka teistesse EL-i liikmesriikidesse.

Valdav osa saematerjali tuleb Venemaa idaosast, aga vähesel määral ka Aasiast. Näiteks just lehise saematerjal tuleb kaugemalt.

Iga koorma juures on kaasas roheline dokument – fütosanitaarsertifikaat, mis peaks tõendama taimetervise nõuetele vastavust. Piiril tuleb kontrollida, kas paberil olevad andmed ka tõesed on.

Oluline pole ainult kontrollida saematerjali, vaid ka vaheklotse. Ka need peavad olema termiliselt töödeldud ja vastavalt markeeritud. Selleks et lõplikult kauba ohutuses veenduda, tehakse niiskuskontroll.

Narva piiripunktist tuleb ööpäevas läbi umbes 35 rekkatäit taimetervise kontrolli alla kuuluvat kaupa. Aastas kontrollitakse seal ligikaudu 10 000 partiid. Piiri valvatakse väga erinevate kahjustajate osas, kes spetsialiseeruvad ka erinevatele puuliikidele. 

Aasia sikk hiilib üha lähemale

Väga ohtlik taimekahjur on ka meie puidusiklaste kauge sugulane Aasia sikk, kes on pärit Hiinast ja Koreast ja keda hoogustuv rahvusvahelise kaubavahetus ka Eesti loodusele aina lähemale toob.

Euroopas tuvastati Aasia sikk looduses esimest korda 2001. aastal Austrias Braunaus, kus ühest vanast vahtrapuust leiti selle saagimisel mitukümmend mardikat. Sellest ajast alates on aasia siku üksikisendeid, tegevusjälgi ja väiksemaid kahjustuskoldeid leitud Prantsusmaalt (esimest korda 2003), Saksamaalt (2004), Itaaliast (2007), Hollandist (2010), Šveitsist (2011), Inglismaalt (2012), Türgist ( 2014. aasta suvel Istanbuli lähedal) ja ka meie põhjanaabritelt Soomest.

Aasia sikk leiti Soomest 2015. aasta sügisel kasvavatelt kaskedelt. Tõenäoliselt sattus ta sinna puidust pakkematerjaliga Hiinast.

Kui Euroopa Liidus avastatakse see kahjustaja, tuleb maha võtta kõik saastunud. Kuna kahjustaja arengutsükkel on väga pikk, siis ei pruugi uusi kahjustajaid üles leidagi.

Eesti loodusest veel Aasia sikku avastatud pole, kuigi meilgi on taimetervisekontrolli käigus puidust pakkematerjali seest kahel korral nende vastseid leitud. Nii kuuluvad alati kontrolli Hiinast merekonteineriga saabuvad graniitkivid, mille puidust pakendidelt peavad olema rahvusvahelised märgistused. Neid kontrollitakse väga põhjalikult leidmaks võimalikke vastsete elutegevuse jälgi või täiskasvanud isendeid.

Mis on kõige mustem stsenaarium, kui kõik need kahjurid siia loodusesse pääsevad?

Ülle Metsman, põllumajandusameti fütosanitaaria büroo juhataja

Kõige olulisem on see moment, millal me need kahjustajad loodusest reaalselt avastame. Kas me avastame siis, kui nad on juba laiali läinud oma levikus, või leiame nad esimesel võimalusel.

Kui leiame esimesel võimalusel, on meil väga suur šans need haiged või saastunud puud hävitada ja see piirkond kahjustast vabastada. Aga kui leiame näiteks väga hilja, kui see levik on juba massiline, siis saame levikut ainult teatud viisil piirata, aga päris lahti me võib-olla mõnest kahjustajast ei pruugigi saada.

Kui mõni kahjur on väga laialdaselt levima hakanud, siis kindlasti on see väga suur probleem meie metsandusele ja kindlasti osade kahjustajate puhul võivad takistused tulla puiduekspordile. Seda puitu peaksime hakkama rohkem töötlema, et sihtriigid seda vastu võtaksid ja see oleks nende riikide jaoks ohutu.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20 ETV-s.