Keegi võtab kaasa huvitava käbi, lehe või oksakese, kellelegi satub autosse puulehti, okkaid või varub ta sinna lõkketegemiseks halge – need kõik võivad endaga kaasas kanda mõnda meie puudele ohtlikku haigust või kahjurit. Sama lugu on maailma ühest äärest teise veetavate taimede, puidu, puidust pakkematerjali ja paljude muude kaupadega.

Narva piiripunkti kaudu tuleb aastas keskmiselt sisse 10 000 partiid kaupu, mis kuuluvad taimetervise kontrolli alla.

Kogu Eestisse saabuvast taimetervise kontrolli alla kuuluvast kaubast moodustab see ligikaudu 50-60 protsenti. Peamiselt on selleks okaspuu saematerjal, vähesel määral ka erinevad puidust küttematerjalid ja palkmajad.

Kõike neid tuleb kontrollida just metsakahjustajate suhtes, sest Venemaa suunalt võib sisse tulla just selliseid metsakahjureid, keda Eestis pole veel seni leitud, kuid kes on meie jaoks ohtlikud.

Kliimamuutused panevad kurjad putukad levima

Seoses kliimamuutuste, inimeste ja kaupade intensiivsema liikumisega, aga ka muudel põhjustel, on ohtlike taimekahjustajate sissetoomise oht tervikuna suurenenud. Eriti suurt ebasoodsat mõju meie keskkonnale ja majandusele põhjustavaid taimekahjustajaid nimetatakse Eesti õigusaktides ohtlikeks taimekahjustajateks.

Need on liigid, kelle osas tehakse järelevalvet ja kelle suhtes on kohustuslik rakendada tõrjeabinõusid.

Venemaa territooriumil esinevad järgmised ohtlikud taimekahjustaja, kelle suhtes tuleb meil saabuvat kaupa hoolega kontrollida:

Saare-salehundlase (Agrilus planipennis) tõttu kuulub taimetervise kontrolli alla ka Venemaalt pärit saare puit. Moskvast on kahjur leitud saarepuudelt  2003. aastal ning selle levimine Eestisse on ainult aja küsimus.

Moskvas algas kahjustus parkides, levis üle kogu linna ja jätkus raudteedeäärsetes puuderibades, kus kasvab palju saari. Levik on toimunud edasi lõunasse, edelasse ja läände.

Saare-salehundlane on väga hea lennuvõimega, kuid üsna väikese putukana võib ka tuulel tema levimises olla oluline osa. Kuna ta on Moskvast edasi liikunud peamiselt piki raudteid ja on sealsetel lähialadel arvukas, siis võib ta edasi liikuda ka transpordivahenditega – mõned isendid võivad pugeda või sattuda kaubakoormasse ja on vaid mõne tunniga juba õige kaugel.

Siberi kedrik (Dendrolimus  sibiricus) on levinud Venemaa idaosas ja levib edasi lääne suunas, kuid Eestisse veel jõudnud ei ole. Siberi kedriku levialaks on Venemaa Euroopa-osa idaosa ja praktiliselt kogu Aasia-osa, välja arvatud kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Siberi kedriku röövikud toituvad paljude nulu-, männi-, lehise-, kuuse- ja tsuugaliikide okastest. 

Siberi kedrik on kõige olulisem okkakahjur Venemaal. Massilise puhangu kestel süüakse puud raagu kahel kuni kolmel järjestikusel aastal ja harilikult puud ei talu sellist pikka kahjustust. Siberi kedrik sööb aastas sadu tuhandeid hektareid männikuid paljaks.

Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) ehk nematood on alla 1 millimeetrise läbipaistva kehaga ümaruss, kes toitub männivõrsete vaigukäikude epiteelirakkudest ja puidus arenevatest seentest.

Nematood põhjustab puude kuivamist ning nende hukkumist. Kuna nematood on levinud Hiinas, siis on ohus ka Venemaa Aasia-osa ning levik sinna on üsna tõenäoline. Kõrgemat riski kujutabki meie jaoks just Venemaa sellest osast pärit okaspuu puit ja puidust pakkematerjal ning seetõttu võtame piiril sellest materjalist proove männi-laguussi avastamiseks. Seni ohtlikku nematoodi sissetoodud puidust leitud ei ole.

Puidusikud (perekond Monochamus) on männi-laguussi levitajaks ehk edasikandjaks uutele puudele. Ohtlikud on eelkõige just Venemaa Aasia-osast pärit puidusikud, kuna võivad enda kehas männi-laguussi edasi kanda.

Ka Venemaalt tulev puidust pakkematerjal peab vastama rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi ehk ISPM 15 nõuetele. Kahjuks esineb üsna sageli juhtumeid, kus pakkematerjal ei ole nõuetekohaselt töödeldud ja märgistatud ning see tuleb suunata mittevastavuste tõttu hävitamisele põletamise teel.

Selgitamaks välja, kas eelpool nimetatud ohtlikud taimekahjustajad on jõudnud loodusliku leviku teel Eestisse tuleb Põllumajandusametil läbi viia seireid võimalikes riskikohtades ehk paikades, kuhu kahjurid esmalt jõuda võiksid.

Seireid tehakse koos keskkonnaagentuuri ja keskkonnaametiga  ning neid viiakse läbi igal aastal. Osade kahjustajate püüdmiseks tuleb üles seada kas liim-või lehterpüünised, männi-laguussi otsimiseks tuleb aga võtta puidulaastu proov.

Seni seirete käigus neid nimetatud ohtlikke metsakahjureid Eestis leitud ei ole.

Vaata, kuidas käib Venemaalt tuleva puidu kontroll Narva piiripunktis esmaspäeva õhtul kell 20 saates "Osoon".