24 kilomeetril köitel elab söödav merepuhastusjaam
Kas teadsite, et Läänemeres kasvatatakse söödavat rannakarpi ehk sinimerekarpi? “Osoon” käis seda uurimas Rootsi kaguosa skäärides Sankt Anna piirkonnas. Selgub, et lisaks toiduks tarvitamisele on rannakarpidel väga oluline roll merevee puhastajana.
Kui looduses kinnituvad karbid merepõhja ja kividele, siis kasvanduses on selleks vette paigaldatud köied, mida on kokku 24 kilomeetrit ning need hulbivad poide külge kinnitatult vees.
24 kilomeetril köiel kasvab kokku umbes 60 000 kilogrammi ehk 60 tonni karpe.
Täiskasvanud sinimerekarbid paiskavad küpsed sugurakud vette. Viljastatud munarakust areneb ripsmeline embrüo, millest umbes ööpäeva jooksul moodustub vabalt ujuv pärgvastne ehk trohhofoor, kes on varustatud ripsmetega.
Pärgvastsest areneb veeliger ehk purjukvastne, kellel on samuti ripsmed, mida ta kasutab nii veest toidu filtreerimiseks kui ka liikumiseks. Selles arengustaadiumis tekib sinimerekarbi vastsel ka õhuke läbipaistev koda.
Kui purjukvastne on lõpuni arenenud, siis pikeneb tema jalg, mis otsib kontakti sobiva pinnaga. Esmases kinnitumiskohas kasvab noor sinimerekarp mõni nädal, laseb end seejärel lahti ning triivib edasi, et leida sobiv koht, kuhu jääda kinnitunult elama.
Vett filtreerides toitub rannakarp planktonist sidudes sellega ka hõljumisse kogunenud lämmastiku. Seega on söödav rannakarp ökosüsteemi tähtis lüli.
Rannakarbid esinevad Läänemeres küll looduslikult, aga nad ei levi tavaliselt ka seal, kus neil on kõige paremad kasvukohad ja kasvatuse üks võimalus ongi luua rannakarpidele sobivaid kasvukohti. Teiselt poolt on kasvanduses võimalik väga kergelt neid karpe ka kätte saada.
Karpide kaudu on võimalik merest eemaldada tohutu hulk toitaineid. Muude meetoditega puhastamine oleks täiesti ebaratsionaalne ja mõistetamatu. Nii saavad karbikasvatajad ühelt poolt majanduslikku kasu, teiselt poolt saab ka mere puhtaks.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased on Läänemere söödava rannakarbi kasvanduste seire ringreisil. Praegu sukelduvad mehed Sankt Anna karbifarmis, et tuua pinnale uurimissondid ja filmida rannakarpide elu vee all.
Kuidas karbid köite külge saavad?
Karbivastsed on kevadisel ajal vees ja neid on miljoneid. Igal kevadel otsivad nad kohta, kuhu kinnituda. Siis hakkavad nad kasvama ja neist saavad karbiga molluskid.
Kui kaua karbid kasvavad?
Köite küljes on nad kaks aastat. Tänavu on esimene sügis Sankt Anna piirkonnas, mil plaanitakse karpe korjata. Kasvatuse pidajad arvasid, et neid võiks olla 1,2 kilogrammi meetri köie kohta, aga kui seda kontrolliti 40 päeva eest, siis oli neid juba 2,5 kilogrammi meetri köie kohta.
Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeviti kell 20 ETV-s.
Toimetaja: Marju Himma