"Mustikas ongi pigem selline võtmeliik, kelle laialdane levik on metsas normaalne nähtus. Ta ei ole kindlasti väljasuremisest ohustatud. Samas ongi oluline, et teda oleks hästi palju, kuna temal lasub suuresti muu ökosüsteem ja toiduahel," selgitas Liina Remm, ajakirjas Forest Ecology and Management ilmunud uuringu üks autoritest saate "Labor".

Lihtsamate näidetena tõi Tartu ülikooli zooloogia osakonna teadur välja mustikamarjadest toituva karu ja talvel selle varsi nosiva metskitse. Samuti toituvad mustikatest paljud röövikud ja muud putukad, kes täiendavad omakorda näiteks metsiste tibude toidulauda.

Nagu eelnevalt mainitud, Eestis on mustikas levinud suhteliselt laialt. "Aga näiteks Soomes ja Rootsis, kus metsamajandus on muutnud tublisti intensiivsemaks, on täheldatud, et mustika kasvuala on palju ahenenud. Tema katvus on vähenenud isegi 50 protsenti metsades," nentis Remm.

Põhjusena tuuakse välja raieringi lühenemist. Kasvanud on ka noorte ja tihedate metsade osakaal. Nimelt hakkab mustikas vilja kandma alles viieaastaselt ja selle osapõõsaste vanus võib ulatuda kuni 30 aastani. Samuti on tegu poolvarjutaimega ehk see kaob nii lageraiega kui ka metsade tihenedes. Pindmine juurestik muudab selle tundlikuks maapinna häiringute, sh metsa all liikuvate masinate suhtes. Viimaks hakkavad mulla lämmastiku sisalduse kasvades seda välja sööma teised taimed, kes ei saaks muidu toitainevaestel muldadel hakkama.

"Kui me vaatasime umbes 15 aastat pärast raiet noorendikku, nägime, et ka seal polnud veel mustikas oluliselt taastunud," jagas Remm Eestis tehtud tähelepanekuid. Eestis on kombeks jätta lankidele küll metsaelustiku toetamiseks säilikpuid, kuid selle praeguses mahus tegemine need mustikate kasvu eriliselt ei toeta. Puudub jääb nii hädavajalikust varjust kui ka mustikaid tolmeldavate kimalaste elupaikadest.

Põlismetsaga võrreldava katvuse jõuab mustikas taastada ajaks, mil jõuab mets raieküpsesse ikka. Lageraie mõju pole nii suur niiskemates kasvukohtades ja turbamuldadel. "Harvendusraiel võib olla näiteks isegi positiivne mõju," märkis teadur. Seda juhul kui metsaalust seegi ei pöörata.

Ehk kokkuvõtlikult Remmi tsiteerides: "Säästlik metsamajandaja hoolib mustikast".