Uuring: Praegune looduskaitse korrraldus ei taga elurikkuse säilimist ({{commentsTotal}})

Lendorav
Lendorav Autor/allikas: ERR

Aastatel 2012-2015 kestnud looduskaitse rakendusuuringud ehk projekt LOORA võttis Eestis vaatluse alla kaks valdkonda – metsakaitsealad ja pärandkooslused, keskendudes nende seisundile ning sidususele. Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja keskkonnaameti koostöös tehtud uuringud leidsid, et looduskaitselistest pingutustest hoolimata on mitmed liigid ja nende elupaigad jätkuvalt ebasoodsas seisundis.

Praktiline väljund

Eestis on hetkel kaitse alla võetud üle 18 protsendi maismaast, sealhulgas üle 300 000 hektari metsa. Lisaks väärtuslikele metsaaladele on Eestis ka 116 000 hektarit pärandkooslusi, millest hooldatakse ligi veerandit. Enne LOORA uuringut, mis kätkes endas 15 alamuuringut, poldud Eesti kaitsealadel asuvate ohustatud liikide seisundit populatsioonide suuruse ja ühendatuse aspektist analüüsitud.

Ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamine pole oluline mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa mastaabis, kuna see moodustab osa Euroopa Liidu ühtsest looduskaitsestrateegiast. Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia teadur ja LOORA projekti vastutav täitja Riinu Rannap ütles, et projekti peamine tähelepanu oli suunatud rakenduslikkusele, andmaks looduskaitse ametkonnale uuringute põhjal soovitusi metsakaitsealade ja pärandkoosluste kaitse ja hooldamise tõhustamiseks.

Projekti peamisteks eesmärkideks oli välja selgitada, kas ja kuivõrd tagab olemasolev kaitsealade võrgustik metsast sõltuvatele liikidele kvaliteetsed ja sidusad elupaigad. Samuti sooviti teada saada, kas ja kuidas peaks ning saaks kaitsealade võrgustikku tõhusamaks muuta ja millisel määral tagavad senised hooldusvõtted pärandkoosluste, eelkõige rannaniitude ja loopealsete ning neist sõltuvate ohustatud liikide säilimise.

Lisaks uuriti, milliseid seniseid majandusvõtteid tuleks täiendada, et taastuks neile aladele omane liigiline mitmekesisus. Ka seostati esmakordselt looduskaitse uuringud regionaalarengu küsimustega, et looduskeskkonna vajadusi ja piirkonna elanike huve arvestades paremini ühitada looduskaitse reegleid ja majandus- ning elutegevust.

Uuringu käigus selgitati välja looduskaitseliste piirangute mõju piirkondlikule arengule, eelkõige rahvastikumuutustele ja määratleti asulad, mille tühjenemine võib vähendada kaitstavate maastike väärtust. LOORA uuringu üheks tulemuseks oli ka kaitsealade sotsiaal-majandusliku elujõulisuse hindamist võimaldava metoodika väljatöötamine. Selle alusel leiti, et kaitsealadel asuvatest asulatest on umbes 30 protsendil suur risk tühjeneda ja kultuurmaastikul seetõttu hääbuda.

Suuruse eripärad

Uuringust ilmnes, et suurkiskjate ehk pruunkaru, hundi ja ilvese puhul on tegemist mitmekesistest, ulatuslikest ja sidusatest loodusmaastikest sõltuvate liikidega. Kahjuks aga ei taga olemasolev kaitsealade võrgustik nende elujõuliste asurkondade säilimist ning seega tuleb olulist tähelepanu pöörata ka majandusmetsade seisundile ja rohevõrgustiku toimimisele. Metsamajanduse intensiivistudes ning suurte loodusmaastike killustudes võib praegune üsna positiivne seis oluliselt muutuda, mida toob näiteks välja mitme rähniliigi arvukuse hiljutine langus. Seetõttu on uuringu läbiviijate hinnangul metsaalade kaitsmise kõrval väga oluline säästva metsanduse edendamine.

Piiratud liikumisvõimega mudelliigina uuriti lendoravat, kes erinevalt suurkiskjatest asustab eeskätt vanu haava-kuuse segametsi ja kelle kaitse võib säilitada ka teisi vanu metsi vajavaid liike. Rangest kaitsekategooriast hoolimata väheneb Eesti lendoravapopulatsioon jätkuvalt ning liik on säilinud vaid üheainsa asurkonnana. Nõnda elab lendorav veel vaid väikestel, sageli üksteisest isoleeritud elupaigalaikudel, mille vahel aga puuduvad ühenduskoridorid ja seega on kahanenud tema võimalus levida uutele aladele. Sama kehtib ka teiste väikeste ja lühikese leviulatusega liikide kohta, sealhulgas neile puidumardikaliikidele, kes on kohastunud suuremate häiringuteta püsivatele metsaelupaikadele.

Probleem pärandkooslustega

LOORA raames tehtud pärandkoosluste uuringud keskendusid rannaniitudele ja loopealsetele. Muhu- ja Saaremaal uuriti loopealsete seisundit ja sidusust ning analüüsiti senikasutatud majandamisvõtete tõhusust kooslustele omaste liikide säilimisel. Kui seni on loopealsete majandamisel lähtutud peamiselt taimedest, siis LOORA uuringus valiti mudelrühmaks päevaliblikad. Nimelt ligi 70 protsenti Eesti päevaliblikafaunast elutseb loopealsetel ning päevaliblikate kiirenevat arvukuse langust seostatakse Euroopas eelkõige just pärandkoosluste kadumisega.

Kui metsaalade seisund ja sidusus on käesoleval ajal veel üsna hea, siis pärandkoosluste kohta seda uuringute põhjal öelda ei saa. Kuigi karjatamine on praegu kasutatavatest majandusvõtetest nii loopealsetel kui rannaniitudel koosluse liigilise mitmekesisuse säilimiseks kõige efektiivsem hooldusvõte, jääb rannaniitudel karjatamiskoormus optimaalsest sageli madalamaks, looniitudel on see aga tihti liialt intensiivne. Ka on hooldatavate rannaniitude hulgas suuri, avatud ehk ilma põõsaste ja puudetukkadeta ning märgi niite vähe, millest tuleneb taolistest niitudest sõltuvate liikide ehk niidurüdi ja mustsaba-vigle arvukuse langus.

Majandatavad loopealsed on enamasti väiksed ja sageli intensiivselt karjatatavad ega taga päevaliblikate edukat paljunemist ja asurkondade säilimist. Seetõttu soovitab uuring olemasolevaid majandatavaid alasid oluliselt suurendada ja laiendada. Kui rannaniitudel on üldjoontes vaja karjatamiskoormusi tõsta, siis looniitudel tuleks rakendada puhkeaastaid või alade rotatsioonilist karjatamist, mis jätaks teatud osa alast või ka kogu ala mõneks aastaks majandamata, tagades nõnda liblikapopulatsioonide eduka taastootmise.

Sidususe seisukohast ilmnes ka loo- ja rannaniitude oluline erisus: looniidulaigud on praegu veel suhteliselt sidusad, ent rannaniitude sidusus on 1950. aastatega võrreldes keskmiselt viis korda vähenenud. Kui looniitude sidusust aitavad suurendada ka põllu- ja metsaservad, siis rannaniiduliikidel selline “varuvariant” puudub.

Majanduslik kasu?

Kaitsealade asustuse hõrenemine on traditsiooniliste maastike seisukohalt suur probleem. Selle vältimiseks soovitab LOORA uuring soodustada traditsioonilisi tegevusalasid ja töövõtteid ning kaitse-eesmärkidega sobivaid investeeringuid. Pikas perspektiivis loob pärandkoosluste hooldamine majandusressurssi, mida tuleks regionaalpoliitika raames aktiivsemalt, ent samas säästlikult piirkondliku arengu eesmärkidel kasutada ja eksponeerida.

Loopealsete ja rannaniitude uuringute põhjal anti välja raamat "Loopealsete ja rannaniitude majandamine ja elustiku seisund". LOORA uuringute tulemused on aga kättesaadavad siit.



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: