Metsade killustumine kahjustab paljusid loomaliike
Väike maja metsa serval tundub küllap paljudele ihaldusväärne elupaik. Teistele võib-olla ka mitte. Kuid tõsi on see, et metsa ja mittemetsa serv on tähtis ökoloogiline nähtus. Selgub, et uute metsaservade teke pärast metsaraiet mõjutab metsaloomade elu märgataval määral kuni kilomeetri kaugusenigi uuest servast.
Teadlased on nüüd hakkama saanud kõigi aegade kõige ulatuslikuma metsaserva-analüüsiga, mis hõlmas 1673 selgroogseliiki viiel mandril.
Tuleb välja, et tervelt 85 protsenti neist liikidest metsaservad mõjutavad – neid kas tõmbab metsaservade poole või hoopis mõjuvad metsaservad neile pelutavalt. Seejuures 46 protsendile mõjuvad serva-alad positiivselt. Servaalad pakuvad neile paremaid ellujäämisvõimalusi.
Kuid ulatuslik raietegevus paneb teadlasi muretsema ülejäänud 39 protsendi loomaliikide pärast, kellele servaala lähedus mõjub negatiivselt. Need liigid eelistavad elada sügaval metsas ja metsade lagundamine väiksemateks tükikesteks ähvardab paljusid neist väljasuremisega.
Statistika aga näitab, et tervelt pool maailma metsaaladest asub praegu metsaservale, kaasa arvatud mõnele metsa läbivale teele, lähemal kui pool kilomeetrit.
Marion Pfeifer Inglismaalt Newcastle'i ülikoolist ja ta kolleegid paljudest maailma maadest kirjutavad uurimusest ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa