Lendoravat kohtab Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Maailmas laiemalt elab lendorav ka Venemaal, Valgevenes, Jaapanis, Hiinas ja Koreas. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Teistes piirkondades on lendorav suure tõenäosusega välja surnud.

Keskkonnaameti ekspert Liisa Rennel rääkis "Terevisioonis", et mõningates piirkondades on läinud olukord lendoravatega justkui paremaks, sest vanu elupaiku on taasasustatud. Teisalt on näha osade populatsioonide äralangemist. "Sel kevadel tuli tunnistada, et Mustvee ja Avinurme vaheline piirkond on jäänud lendoravast sisuliselt tühjaks," sõnas ta. Siiski loodab ta, et hiljuti loodud püsielupaigad ja RMK hoitavad lendorava koridorid aitavad nende arvukust tõsta.

Alutaguse rahvuspargis avati ka uus õpperada, mis tutvustab lendoravat kui Eesti metsade üht salapärasemat asukat. Õpperaja juures olevas metsas elavad ka lendoravad, aga päevasel ajal on Renneli sõnul üsna väike võimalus neid kohata. "Lihtne see ei ole, aga hea õnne korral võib neid näha. Muidu öise eluviisiga lendoravad liiguvad päevasel ajal siis, kui ema toidab poegi ja käib vahepeal söömas või siis, kui pojad hakkavad iseseisvuma ning käivad ise ümbrust uudistamas," rääkis ta.

Kuna lendoravad on kaitse all, on juba näha ka tulemusi: mitmed vahepeal asustamata olnud elupaigad on uuesti asustatud ja lendorava arvukuse langus on peatunud. See kõik annab lootust, et koos muude kaitsekorralduslike tegevustega võib loota lendorava arvukuse aeglast tõusu.

Lendorava püsielupaigad pakuvad lisaks kaitset väga paljudele teistele liikidele, kelle jaoks on vanad haavapuud samuti olulised, näiteks ohustatud sambla-, sambliku- ja seeneliikidele. Haavaõõnsused on pesapaigaks kakkudele, rähnidele ja väike-kärbsenäppidele ning seal saavad varjuda ka nahkhiired.

Spetsialistide kinnitusel sõltub lendorava ellujäämine mitte ainult pesapuu ümbruse kaitsest, vaid ka toitumisalade hoidmisest ja piisavalt laiade metsakoridoride säilimisest. Need on vajalikud, sest inimpelglik ja peamiselt öösiti tegutsev lendorav suudab ringi liikuda vaid puult puule liueldes.