Sel kevadel seiras RMK metsades lendoravat tavapärasest kümme korda suuremal alal ehk ligi 7000 hektaril. Kolm kuud kestnud seire andis 45 uut leiukohta. Ohumärgiks on seirajate sõnul aga see, et lendorava levipiirkond on hakanud kahanema.

"Kõik need leiud on tulnud lendorava teadaoleva levikuala sees, servaaladelt pole neid tulnud. Tegelikult me näeme, et Avinurmest lõuna poole, Avinurme ja Mustvee vahel on asustus jäänud palju hõredamaks, kui see oli veel mõned aastad tagasi," rääkis RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa.

Lendoravale sobival metsal on kindlad tunnused.

"Seda saab vaadata juba selle järgi, kui vana mets on. Oluline on see, et oleks haaba, ning valdavalt on oluline ka see, et oleks n-ö teise ringi kuuske, et poleks mets väga lage ehk ta ei tohiks läbi paista," selgitas lendoravate seirajate juht Kadri Rennel.

Seire andis kinnitust, et suure tõenäosusega on Eesti lendoravatel side Venemaa liigikaaslastega.

"Narva jõe Venemaa populatsiooniga mingi side ikkagi on, sest Permisküla juurest mööda Peipsi põhjarannikut kulgeb üks levikutsoon," ütles Pensa.

Lendoravat leidub Eestis Virumaa ja Jõgevamaa metsades.