Lendorava seiret on tehtud 1990ndate keskpaigast. See põhineb kevadel, lumesulamise ajast kuni taimestiku intensiivse kasvamise alguseni, lendorava väljaheidete leidmisel.

Kuigi algaastate andmed pole praegustega metoodika muutumise tõttu päris üks-üheselt võrreldavad, on selge, et lendorava üldlevila on Eestis väga tugevalt vähenenud.

Viimasel kümnel aastal ei ole enam lendorava tegevusjälgi leitud Rapla-, Pärnu- ega Harjumaalt. Viimase viie aastaga on oluliselt vähenenud ka lendorava asustatud leiukohtade arv Lääne-Virumaal.

Lendorava säästmiseks küttida nugiseid

Intensiivsed metsaraied koondab ka kiskjad nendesse vanadesse metsatükkidesse, kus lendorav võib langeda nende kiskjate saagiks.

Tasakaal peab looduses olema ja juhul kui kiskjate arvukus on kõrge, nagu metsnugiste puhul mõne aasta eest oli, siis ühe meetmena on ka lendorava kaitse tegevuskavasse sisse kirjutatud nugise arvukuse piiramine.

Lendorava seire eesmärk on käia läbi teadaolevad lendorava elupaigad ja otsida sealt tema tegevusjälgi. Lisaks tuleb inventeerida ka selliseid metsi, mis võiksid olla lendoravale sobivad elupaigad.

Väärt väljaheide

Seireks korjatakse lendorava pabulaid, sest see näitab, kas elupaik on asustatud või mitte. Mida helekollasem on pabul, seda värskem väljaheide on.

Kollane kakavärv tuleb sellest, et lendoravad söövad praegu kaskede ja leppade urbi.

Väljaheitest saab võtta geeniproovi, sest pabulatel on tema sooleepiteeli rakke. Neist saab ekstraheerida DNA ja uurida, kui mitmekesine on veel meie lendorava asurkonna geneetiline materjal. Ehk kui lähedased või kauged sugulased on Eestisse alles jäänud lendoravad veel Soome ja Karjala piirkonna lendoravatega.

Enne iga raiet tarvis lendorava inventuuri

Raadiotelemeetria uuringud, kus pisikesele loomale paigaldatakse raadiosaatja, võimaldavad täpselt öelda, mis on ühe lendorava tegelik kodupiirkonna suurus.

Emaslooma kodupiirkond on kuskil 8 -14 hektarit. Isasloomade territooriumid on suuremad, nad katavad mitme emaslooma territooriume.

Lendoravate liikumise raadius on kuskil kilomeeter-kaks, kuid seda vaid siis, kui on sidus mets. Juhul kui metsa tukkade vahel on lagedad alad, näiteks lageraie langid, siis sealt üle nad ei pääse.

See ongi üks suuremaid probleeme viimasel ajal Virumaal: pole enam sidusaid metsi.

Majandusmetsad on sedavõrd ära majandatud, viimastel aastatel on väga palju raieid tehtud. Selleks, et lendorav saaks liikuda metsas, on vaja vähemalt 15 meetri kõrgust metsa.

Ortofotot vaadates on näha, et tegelikult on siiski mingi labürint veel säilinud. Kuid iga raie, mis sinna labürinti tekitatakse, lõikab potentsiaalselt läbi liikumisteed.

Seega on juba mitu aastat lendorava seire aruannetes välja toodud, et lendorava piirkonnas on hädavajalik enne iga raiet teha lendorava inventuur, et mitte hävitada võimalikke lendorava kohti ja liikumiskoridore. Aga seda ei ole siiamaani tehtud.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.