Lendorava pabulad kõrvuti metsnugiste omadega – vaja asuda küttima ({{commentsTotal}})

Rangest kaitsekategooriast hoolimata väheneb Eesti lendoravapopulatsioon jätkuvalt ja liik on säilinud vaid üheainsa asurkonnana.
Rangest kaitsekategooriast hoolimata väheneb Eesti lendoravapopulatsioon jätkuvalt ja liik on säilinud vaid üheainsa asurkonnana. Autor/allikas: Martin Absalon

Maas on lendorava pabulad ja kõrval on kohe metsnugise väljaheide. See tähendab, et kiskja ei liigu väga kaugel oma saakloomast. Ja teada on, et lendorava kõige suuremad looduslikud vaenlased ongi justnimelt metsnugised ja kakulised. „Osoon“ käis uurimas lendorava seiret ning toob välja õige mitu asja, mida lendorava säästmiseks tuleks ette võtta.

Lendorava seiret on tehtud 1990ndate keskpaigast. See põhineb kevadel, lumesulamise ajast kuni taimestiku intensiivse kasvamise alguseni, lendorava väljaheidete leidmisel.

Kuigi algaastate andmed pole praegustega metoodika muutumise tõttu päris üks-üheselt võrreldavad, on selge, et lendorava üldlevila on Eestis väga tugevalt vähenenud.

Viimasel kümnel aastal ei ole enam lendorava tegevusjälgi leitud Rapla-, Pärnu- ega Harjumaalt. Viimase viie aastaga on oluliselt vähenenud ka lendorava asustatud leiukohtade arv Lääne-Virumaal.

Lendorava säästmiseks küttida nugiseid

Intensiivsed metsaraied koondab ka kiskjad nendesse vanadesse metsatükkidesse, kus lendorav võib langeda nende kiskjate saagiks.

Tasakaal peab looduses olema ja juhul kui kiskjate arvukus on kõrge, nagu metsnugiste puhul mõne aasta eest oli, siis ühe meetmena on ka lendorava kaitse tegevuskavasse sisse kirjutatud nugise arvukuse piiramine.

Lendorava seire eesmärk on käia läbi teadaolevad lendorava elupaigad ja otsida sealt tema tegevusjälgi. Lisaks tuleb inventeerida ka selliseid metsi, mis võiksid olla lendoravale sobivad elupaigad.

Väärt väljaheide

Seireks korjatakse lendorava pabulaid, sest see näitab, kas elupaik on asustatud või mitte. Mida helekollasem on pabul, seda värskem väljaheide on.

Kollane kakavärv tuleb sellest, et lendoravad söövad praegu kaskede ja leppade urbi.

Väljaheitest saab võtta geeniproovi, sest pabulatel on tema sooleepiteeli rakke. Neist saab ekstraheerida DNA ja uurida, kui mitmekesine on veel meie lendorava asurkonna geneetiline materjal. Ehk kui lähedased või kauged sugulased on Eestisse alles jäänud lendoravad veel Soome ja Karjala piirkonna lendoravatega.

Enne iga raiet tarvis lendorava inventuuri

Raadiotelemeetria uuringud, kus pisikesele loomale paigaldatakse raadiosaatja, võimaldavad täpselt öelda, mis on ühe lendorava tegelik kodupiirkonna suurus.

Emaslooma kodupiirkond on kuskil 8 -14 hektarit. Isasloomade territooriumid on suuremad, nad katavad mitme emaslooma territooriume.

Lendoravate liikumise raadius on kuskil kilomeeter-kaks, kuid seda vaid siis, kui on sidus mets. Juhul kui metsa tukkade vahel on lagedad alad, näiteks lageraie langid, siis sealt üle nad ei pääse.

See ongi üks suuremaid probleeme viimasel ajal Virumaal: pole enam sidusaid metsi.

Majandusmetsad on sedavõrd ära majandatud, viimastel aastatel on väga palju raieid tehtud. Selleks, et lendorav saaks liikuda metsas, on vaja vähemalt 15 meetri kõrgust metsa.

Ortofotot vaadates on näha, et tegelikult on siiski mingi labürint veel säilinud. Kuid iga raie, mis sinna labürinti tekitatakse, lõikab potentsiaalselt läbi liikumisteed.

Seega on juba mitu aastat lendorava seire aruannetes välja toodud, et lendorava piirkonnas on hädavajalik enne iga raiet teha lendorava inventuur, et mitte hävitada võimalikke lendorava kohti ja liikumiskoridore. Aga seda ei ole siiamaani tehtud.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: