Järvamaa metsades uitab radiofitseeritud ilves

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Autor/allikas: Wikimedia Commons

Alates eilsest luusib Järvamaa metsades taas raadiokaelusega isailves. Suure kaslase liikumisteede kohta jõuab info mobiilvõrgu kaudu Tartu Ülikooli zooloogide arvutisse.

 

Loom on teadlastele juba vana tuttav – kaks aastat tagasi püüti ta kinni Järvamaal Päinurmes, kuid toona pandud raadiokaelus hakkas tõrkuma ning kaks nädalat hiljem andmed looma käikudest enam uurijateni ei jõudnud, kirjutab Villu Päärt Tartu ülikooli teadusportaalis Novaator.

Eile püüti ilves, kes eelmisest korrast kannab hüüdnime Päinurme Pärt, uuesti kinni, Päinurmest ligi 20 kilomeetrit eemal Imavere jahiseltsi maalt. Loom on heas konditsioonis, kaalub 20,5 kilogrammi.

Ilvese püüdmiseks kasutatakse spetsiaalset püüniskasti.Zooloog Jaanus Remm ütles, et peibutuseks oli püüniskastis kopranõre, aga tihti satub suur kaslane kasti uurima, sest seal on juba enne käinud nuuskimas mõni teine ilves, kes on territooriumi oma uriiniga tähistanud.

Kui loom kasti sisse poeb, astub ta ühele lauakesele, mis automaatselt lukustab püüniskasti luugi. Loom jääb lõksu. Kaeluse panekuks loom uinutatakse kaheks tunniks ning kui kõik vajalik tehtud, ärkab loom juba kastist väljaspool üles, kaelus kaelas ning läheb taas oma jahimaadele.

Raadiokaeluse abil kogutakse infot looma kodupiirkonna, liikumise ja toitumise kohta. Ilves liigub umbes 200 ruutkilomeetri suurusel alal.

Remm ütles, et selle info põhjal on võimalik uurida ilveste ja nende peamiste saakloomade – metskitsede suhteid, samuti planeerida jahikorraldust.

Ilvesed on elavad üsna eraklikult, kuid just on neil alanud jooksuaeg. Kaeluse akud peaks vastu pidama aasta.

Eesti ilveste käsi ei käi praegu hästi. Loomi arvatakse Eestis olevat vaid 400-500. Mitu järjestikust lumerohket talve muutsid metskitsede elu väga raskeks ning kitsede arvukus langes järsult. Kuivõrd kitsed on ilveste peamine toit, siis tõi see omakorda kaasa ka ilveste arvu vähenemise.

Nüüd on metskitsede arv taas tõusuteel, kuid ilveste populatsiooni taastumine võib võtta rohkem aega.

Sel aastal on Eestis soovitatud küttida vaid kuni 20 ilvest, see on võrreldes varasemaga kuni viis korda vähem.

Raadiokaeluste abil jälgivad zooloogid praegu ka kährikkoeri, lendoravaid ning hunti.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Novaator

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: