Emane lendorav kaitseb oma territooriumi teiste emaste vastu. Kaheksa kuni 15 hektari suurusel alal on ruumi kolmele, ütles terioloog Uudo Timm "Aktuaalsele kaamerale". Noored peavad pesast välja kolides uue ala leidma.

Kui ette satub rohkem kui 30-meetrine raiesmik, lendorav üle ei liugle. Lageraied võivad lendoravale tsölibaadi peale suruda.

"Juhul kui emaslooma territoorium jääb lageraietest ümbritsetuks, siis isasloomad ei pääse neile ka ligi ja siis ei ole ka poegi loota," selgitas keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Uudo Timm.

Lendorava pesitsusala on Virumaal ning Jõgevamaal. Viimasel kümnendil piirati raiet lendorava elupaikades, siis loendati 27 lendorava leiupaika. Viimase kuue aastaga on arv kasvanud. Umbes 90 asustatud leiupaika loendatakse tänavu.

Lendorav on eluala vähenemise sunnil hakanud ka vanadesse pesadesse tagasi kolima.

"Kui vahepealsete lageraiete kohtade peale on jõudnud kasvada 10 kuni 15 meetri kõrgune võsa, siis on lendoravad suutnud taasasustada varasemaid leiukohti," selgitas Timm.

Tänavu leiti lendorava pabulaid Narva jõel asuvalt Permisküla saarelt. Kas see on Venemaalt, jõe teiselt kaldalt tulnud orav jõe või Eesti oma siitpoolt raiete eest põgenenud, igal juhul on veetakistus lendorava liuglemiseks mõlemalt poolt liiga lai - Eesti poolt koguni 70 meetrit. Ja lendorav ei uju. Arvatavasti aitas pakane.

"Soodsa tuulega kõige kõrgema puu otsast startides poole maad liugles ta ära ja kui keegi taga ajamas ka ei olnud, siis ehk koperdas üle jää edasi," arvas Timm.

Lendoravad pesitsevad vanades õõnsates haabades ja kuuskedes. Et neid puid praegu majandusmetsas enam vanaks kasvada ei lasta, on ta kolinud sinna, kus kindlasti ei raiuta - parkidesse.