Lendorava uusi tegevusjälgi on leitud üheksast kohast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lendorav
Lendorav Autor/allikas: Rainar Kurbel

Viimastel aastatel on lendoravate tegevusjälgi leitud piirkondadest, kus teda pikka aega pole olnud, siiski ei saa seda pidada lendorava arvukuse suureks tõusuks, sest liik on endiselt kriitiliselt ohustatud.

RMK igakevadise seire käigus leiti neljas piirkonnas, üheksal uuel metsaeraldisel lendorava tegevusjälgi. Kahes kohas paiknesid need teadaoleva leiukoha naabruses aga kahes kohas oli tegu täiesti uue leiukohaga.

RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa sõnas, et seirete eesmärk on tuvastada uued elupaigad võimalikult vara, et rakendada metsa majandamisel piiranguid. RMK majandustegevusega nendes piirkondades ei tegele, kus on tuvastatud lendorava uusi tegevusjälgi.

Lendorava seire käigus vaadati üle ligikaudu 750 hektaril potentsiaalselt lendoravale sobivaid elupaiku. "Oleme viimastel aastatel lendorava tegevusjälgi leidnud sellistel eraldistel, kus varem pole teada olnud," ütles Pensa. 

Lendoravate kaitse ekspert Uudo Timm lausus, et praegu on Eestis asustatud üle 70 lendorava leiukohta, aga kõige kehvem seis oli 2013. aastal, kui lendorava asustatud leiukohti oli kõigest 27.

Iga aasta leitakse mõned uued lendorava poolt asustatud piirkonnad. "Kui nüüd vaadata lendoravate asustatud kohtade arvu suurenemist ja mille arvelt see on tõusnud, siis üldiselt uute leiukohtade osakaal ei ole valdav. Valdav suurenemine toimub tühjaks jäänud varasemate leiukohtade taasasustamise teel," selgitas Timm.

Ta selgitas, et pigem on lendoravate arvukus tõusnud seetõttu, et sajandi algusest on raiet piiratud nii, et ei lõhutaks ära liikumiskoridore. Liikumiskoridorid on vajalikud, et isased loomad saaksid külastada paikseid emasloomi ja saada ühiselt järglasi. Liikumiskoridore vajavad ka noorloomad endale vaba elupaiga leidmiseks. 

Timmi sõnul peaks lendorava leviku piirkonnas raie eelset kontrolli tegema, et teadmatusest nende elukohad raiesse ei läheks. "Eelmise aasta sügisel oli üks juhtum Narva jõe lähedal, kus raie käigus lendoravat nähti, aga sinna jäi väga vähe sobivat metsa järgi ja tänavu aasta suurema inventuuri käigus selles piirkonnas teda ei leitud," selgitas Timm ja lisas, et siiski veidi eemal, Smolnitsa, Jaama ja Permisküla lähedalt leiti uusi lendorava elupaiku.

Võrreldes lendorava levikut kümne aasta taguse ajaga, on üldine levila pind vähenenud, sest lendoravat pole enam Lõuna-Eestis, Raplamaal ja Harjumaal. "Samuti ei ole neid ka Lääne-Viru keskosas. Pigem on kogu levila taandunud Ida ja Lääne-Viru piirialale ja Ida-Virusse," ütles Timm. Ta lisas, et kui kümme aastat tagasi sai hinnatud lendorava seisundit ohu altiks, siis praegu on ta kriitiliselt ohustatud. See on seotud sellega, et üldlevila on oluliselt kahanenud.

Viimase viie või seitsme aasta lõikes on lendoravate arvukus tõusnud, aga pikema trendiga võrreldes on lendorava seisund kehva, selgitas Timm. "Kõige kriitilisem moment on loodetavasti möödas, aga kaugel veel sellest, et võiks hakata lendorava metsi edasi raiuma," lausus ta.

Lendorava uute elupaikade leidmist mõjutab ühtlasi tõhusam seiretöö. Pensa hinnangul on lendorava seire läinud paremaks. "Varem paar inimest käisid ja jõudsid võib-olla kontrollida seni teadaolevaid elupaiku. Praegu ikkagi on neid inimtöötunde rohkem panustatud," sõnas Pensa.

Lendorav on öise eluviisiga väike näriline, kelle elu möödub suuresti puudel ning kes läbib pikki vahemaid puult-puule liueldes. Maapinnal on lendorav kohmakas ning seetõttu kergeks saagiks kiskjatele. Euroopa Liidus leidub lendoravat praegu ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levila möödunud sajandi jooksul drastiliselt kahanenud. Kunagi oli liik levinud üle kogu mandri-Eesti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: