Eesti Maaülikooli teadur ja koerte koolitaja Lea Tummeleht rääkis Vikerraadio saates "Ökoskoop", et looduskaitsekoeri võiks kasutada Eestis näiteks lendorava või kuuse-kooreüraski otsimiseks. 

Kõige rohkem uuringuid looduskaitsekoerte kasutamisega seoses tuleb tema sõnul Põhja-Ameerikast ja Euroopast. "Valdkond ei ole massiline, aga eelmise sajandi keskpaigast peale on erinevates looduskaitseprojektides koeri kasutatud," tõi ta välja. 

Tummelehe sõnul on siiski tegemist nii võõra erialaga, et inimesed ei pruugi selle peale tullagi, kuidas võiks oma uurimistöös koeri kasutada. Valida tuleb tema sõnul koeraliigid, keda saab treenida nõnda, et nad eiraks ülejäänud metsaasukaid. "Me ju ei taha, et looduskaitsekoer põhjustaks liikidele stressi ja ta läheks jänese või kitse jälgi ajama," sõnas ta. 

Tummelehel endal on labrador Kitty, kes otsib Soome-Eesti projekti tarvis lendorava väljaheiteid. Tummeleht rääkis, et koerte õpetamine käib samamoodi, nagu koolitatakse politseikoeri keelatud aineid otsima. "Põhimõte on sama, aga sihtmärk on looduskaitses erinev," lausus ta. Peamiselt otsivad looduskaitsekoerad ohustatud loomade väljaheiteid või loomi endid, näiteks mõnd mardika- või liblikaliiki. 

Koerad on Tummelehe sõnul hea ninaga ja looduses on sageli keskkondi, kuhu inimesel on raske ligi pääseda. "See-eest koerast võib olla palju kasu, sest neljajalgsed suudavad pressida end kohtadesse, kuhu inimesed ei mahu," ütles ta.

Kui rääkida näiteks lendorava väljaheitest, siis koerad võivad tema sõnul tuvastada juba pooleldi kõdunema hakkava lendorava junni, mis on imepisike ja sarnaneb hiire väljaheitega. Inimese silm seda reeglina tabada ei suuda. Samuti võib inimese silmale tunduda kõigi näriliste väljaheited samasugusena, aga koeri saab välja õpetada nõnda, et nad reageerivad ühe liigi väljaheidetele.