Seni on uue kaitsesüsti saanud üle 300 vähihaige koera. Teatud vähitüüpe kandvatest vaktsineeritud koertest jäi 12 kuu jooksul ellu 60 protsenti. Vaktsineerimata koertest koosnevas kontrollrühmas oli aasta möödudes elus vaid veidi üle kolmandiku. Ühtlasi näitas mõne vaktsineeritud koera kasvaja ajapikku kahanemismärke, vahendab ScienceAlert.

Ametlikult kannab valmiv vaktsiin nime Koerte EGFR/HER2 peptiidi vähi-immunoteraapia. Preparaadi arendustöö kasvas välja autoimmuunhaiguste uuringutest. Taoliste haiguste korral kahjustab immuunsüsteem pigem keha enese kudesid, mitte väljast tulnud ohte. Uus vaktsiin on loodud immuunsüsteemi tööd ümber korraldama niimoodi, et see ründaks pigem vähirakke.

Vaktsiini toimet uuriva Yale'i Ülikooli reumatoloogi Mark Mamula sõnul meenutavad kasvajad autoimmuunhaigusi mitmes mõttes. Vähirakud on samuti immuunsüsteemi rünnaku ohvriks langev organismi enese kude. Vahe on Mamula sõnul vaid selles, et vähkkasvaja puhul on see rünnak ettekavatsetud.

Mitme antikeha koostöö

Aastal 2021 valminud uuringus kirjeldasid Mark Mamula ja kolleegid, et uus ravim paneb immuunrakke tootma kaitsvaid antikehi. Viimased haagivad end kasvaja külge ja pärsivad selle kasvu. 

Täpsemalt jahivad antikehad kahte rakkude pinnal leiduvat  valku: marrasknaha kasvuteguri retseptorit (EGFR) ja inimese marrasknaha kasvuteguri retseptor 2-e (HER2). Nende valkude ülemäärast avaldumist põhjustavad geenmutatsioonid panevad rakke mõnede inimese ja koera vähitüüpide puhul ohjeldamatult jagunema.

Olemasolevad EGFR-i ja HER2-e sihtivad ravimid võtavad appi ainult üht tüüpi antikeha. Uus vaktsiin võimendab selle mõju, tekitades kehas polüklonaalse vastuse. See tähendab, et kaitsetegevuses löövad ühe antikeha asemel kaasa erinevate immuunrakkude antikehad. Sel moel on vähil raskem preparaadi vastu kaitserelvastuda.

Yale'i Meditsiinikooli veterinaaronkoloog Gerry Posti sõnul on loomaarstidel vähiravis käepärast palju ahtam raviarsenal kui tavaarstidel. Seepärast on uus vaktsiin tema vaatepunktist läbimurdeline.

Praegu on uus vaktsiin mõeldud kasutamiseks pigem juba diagnoosi saanud koertele, kuivõrd ennetusmeetmena. Siiski on see mõne koera ka terveks ravinud: Hunteri-nimelisel kuldsel retriiveril diagnoositi kahe aasta eest luuvähk osteosarkoom, ent nüüd on see koera kehast kadunud.

Harilikult elab vaid umbes 30 protsenti koertest peale osteosarkoomi diagnoosi saamist kauem kui aasta. Kuna elu jooksul haigestub vähki umbes iga neljas koer, võib uuel vaktsiinil olla tohutu mõju.

Töörühm võtab arvesse koera ja inimese vähi sarnasusi, alates geenmutatsioonidest ja kasvaja käitumisest kuni ravitavuseni. Selle põhjal osutavad autorid, et uus vaktsiin võib aidata paremini mõista ka inimese erinevaid vähitüüpe.

Yale'i Ülikooli teadlased pole ainsad, kes koerte vähiraviga tegelevad. Mujal katsetatakse ka erinevaid immunoteraapiaid melanoomiga ja lümfoomiga koertele. Ometi, nagu ka inimese vähkide puhul, ei allu vähk kõikidel koertel ravile. Millistel koertel ravi toimib või ei toimi, on keeruline ennustada.

Uuring avaldati ajakirjas Translational Oncology.