Kõigist vähisurmadest maailmas moodustavad suurima osa kopsuvähist tingitud surmad: igal aastal lõppeb kopsuvähi tõttu 1,8 miljoni inimese elu. Kaugele arenenud haiguse korral jääb praeguse ravi juures ellu vähem kui kolmandik patsiente, vahendab The Guardian.

Nüüd katsetavad teadlased uut vaktsiini, mis suunaks inimkeha vähirakke üles leidma ja neid hävitama. Samuti ennetaks kaitsesüst vähi tagasitulekut. Täpsemalt sihib ettevõtte BioNTech loodav BNT116-nimeline vaktsiin kõige levinumat kopsuvähi vormi ehk mitteväikerakk kopsuvähki (NSCLC).

Esimese etapi kliinilised katsed on alanud 34 haiglas seitsmes riigis: Ühendkuningriigis, USA-s, Saksamaal, Ungaris, Poolas, Hispaanias ja Türgis. Ühtekokku osaleb katsetes umbes 130 patsienti. Nende seas on nii vähi varajases arengujärgus kui ka kaugelearenenud või naasnud vähiga inimesi. Kõik patsiendid saavad vaktsiinile lisaks immuunravi.

Uue ajastu algus

Uus kaitsesüst põhineb samal informatsiooni-RNA ehk mRNA tehnoloogial nagu Covid-19 vaktsiinid. Kehasse jõudes tutvustab vaktsiin immuunsüsteemile kopsuvähi markereid. Kui keha siis järmine kord avastab, et mõni vähirakk kannab samu markereid, ründab keha neid rakke. Erinevalt keemiaravist on vaktsiin mõeldud inimese immuunvastust tugevdama, jättes vähist priid rakud puutumata.

Ühendkunigriigis katseid juhtiva University College Londoni (UCL) meditsiinionkoloogi Siow Ming Lee sõnul liigub inimkond mRNA-põhise immuuravi ajastusse. Vähiravis on see samm edasi, sest mRNA preparaati on lihtne manustada ja selle abil saab sihikule võtta vähirakus kindlad antigeenid ehk võõrvalgud.

Ühendkuningriigis sai esimese inimesena uue kaitsesüsti Londonist pärit 67-aastane Janusz Racz. Mehel diagnoositi kopsuvähk maikuus ning varsti peale seda alustas ta keemia- ja kiiritusravi. Ise tehisaruga tegeleva teadlasena mõistis Racz enda sõnul uuringu olulisust.

Racz sai 20. augustil UCL-i uuringuhaiglas viieminutlise vahega 30 minuti jooksul kuus kaitsesüsti. Iga süst sisaldas erinevat RNA ahelat. Mees saab nüüd uue vaktsiiniannuse kuue nädala jooksul iga nädal ja seejärel kolme nädala tagant 54 nädala jooksul.

Lee sõnul loodavad teadlased, et vaktsiin on täiendav ravimeede, mis takistaks vähi naasmist. Nimelt kipub kopsuvähi patsientidel haigus isegi peale operatsioone ja kiiritusravi tagasi tulema.

Lee on uurinud kopsuvähki juba 40 aastat – 1990. aastatel ei uskunud tema sõnul keegi, et keemiaravi võiks üldse toimida. Nüüdseks on teada, et immuunravi toel jääb siiski neljandas staadiumis ehk kaugele arenenud vähi korral ellu 20–30 protsenti patsiente. Arstid tahavad ellujäänute hulka suurendada ja loodavad sestap, et immuunravi kõrval võiks just uuest mRNA vaktsiinist saada vajalik õlekõrs.

Praegu käivad mRNA vaktsiini esimese etapi katsed. Lee loodab, et sellele järgnevad ka teise ja kolmanda etapi katsed. Seejärel võiks uus vaktsiin tema sõnul saada kogu maailmas standardseks elusid päästvaks täiedavaks vähiravimeetmeks.