Proovile pandud vaktsiin mRNA-4157 või V940 on mõeldud kasutamiseks III ja IV staadiumini arenenud melanoomi vastu. Vaktsiin põhineb masinas sünteesitud mRNA-koodil, mis kätkeb endas juhiseid vähirakkude pinnal leiduva 34 valgu valmistamiseks. Kui keha juhised kätte saab ja antigeenid rakus valmis ehitab, panevad need tööle patsiendi immunsüsteemi ning õpetavad selle kasvajarakke märkama, vahendab ScienceAlert.

Arendatav vaktsiin on mõeldud kasutamiseks koos nahavähi-vastase immuunraviga KEYTRUDA. Samal ajal, kui vaktsiin immuunsüsteemi õpetab, suurendab KEYTRUDA süsteemi võimekust kasvajarakke leida ja rünnata. Kuna KEYTRUDA ise on ravimihiiu Mercki toode, käivad uue kaitsesüsti inimkatsed kahe ettevõtte koostöös. 

Esialgsed tulemused näitasid, et uut kaitsesüsti KEYTRUDA-ga kombineerides on patsiendi võimalus järgmise kolme aasta jooksul vähi tagajärjel surra 49 protsenti väiksem, kui üksnes KEYTRUDA-t tarvitades. Üksnes immuunravi saanud patsientide organismis hakkas nahavähk levima või muutus eluohtlikuks 62 protsendi võrra harvemini.

Suured ootused mõlemal pool ookeani

IIb faasini jõudnud inimkatsetes pakkusid arstid mõlemat ravimeedet 157 patsiendile. Kõigilt patsientidelt oli varem kirurgiliselt eemaldatud ohtliku staadiumini arenenud melanoom. Iga patsient sai umbes aasta jooksul iga kolme nädala tagant kombineeritud ravi või ainult KEYTRUDA-t.

Ilmnes, et kombineeritud ravi kõrvaltoimed ei erinenud märkimisväärselt puhtakujulise KEYTRUDA-ga kaasnevatest soovimatutest kõrvalmõjudest. Kõige sagedamini ehk umbes pooltelt patsientidel esines väsimust, valu süstekohas ja külmavärinaid.

Kombineeritud ravi osutus sedavõrd tõhusaks, et nii USA toidu- ja ravimiamet kui ka Euroopa ravimiamet andsid juba nõusoleku ravim tulevikus kiirkorras kasutusse lubada. Millal täpselt see juhtuda võiks, pole siiski veel selge. Samas jätkavad arendajad juba kolmanda faasi kliiniliste uuringutega, mille tulemused peaksid käes olema 2029. aastaks. Kordades rohkem inimesi haaravates uuringutes selgub nii kombineeritud ravi tegelik tõhusus kui ka tulevad ilmsiks harvem esinevad kõrvaltoimed.

Seni pole ükski täiendav ravimeede KEYTRUDA kasutamist tõhusamaks muutnud. Mercki uuringulaborite vanemasepresidendi Marjorie Greeni sõnul jätkavad kaks ettevõtet seetõttu kombineeritud ravi vallas uuringuid. Nende siht on pakkuda täiendavaid võimalusi vähi tõrjumiseks just haiguse varasemates staadiumides, kus ravi mõju on kõige suurem.

Samal Moderna kasutataval mRNA tehnoloogial põhines pandeemia ajal kiirkorras kasutusloa saanud koroonavaktsiin. Nii-öelda kirjakandjana toimiv mRNA lipsab hõlpsasti rakku ja viib sinna juhised, kuidas valmistada haigustekitajale vastu hakkav valk.

Moderna teadlaste sõnul püüavad nad nüüd sama lähenemise abil panna enda heaks tööle keha immunsüsteem. mRNA vähivaktsiini mõjul peaks inimese immuunsüsteem tuvastama ja tapma vähirakke samamoodi, nagu leiab ja ründab see tavaliselt kehasse sattunud haigustekitajaid.

Lisaks Modernale arendavad vähi vastu mRNA-vaktsiine teisedki ettevõted. Sarnase sihi on endale seadnud ka ravimihiid Pfizer. Saksa ettevõte BioNTech andis samuti hiljuti teada, et arendab kõhunäärmevähi vastu mRNA-vaktsiini, mida on kohandatud vastavaks patsiendi vähirakkudes tekkinud geenimuutustele. Seni on USA-s ametliku heakskiidu saanud üksnes eesnäärmevähivastane vähivaktsiin, mille mõju patsientide elulemusele on tagasihoidlik.