Kuna melanoomi kahtlusele võib viidata sünnimärgi lopergus, ebaühtlane piirjoon, mitmevärvilisus või kiire muutumine (nn ABCDE reegel), on oluline õigel ajal nahaarstile pöörduda. Harilikult vaatab dermatoskoobiga kogu vastuvõtule saabunud inimese keha üle nahaarst ise.  

"Ideaalmaailmas võiksid kõik inimesed käia kord kahe aasta jooksul nahaarsti juures kogu keha uuringul. Piiratud ressursside tingimustes ei ole see aga päris võimalik," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli lektor ning tervise süvatehnoloogia ettevõtte Dermtest tegevjuht Priit Kruus. Näiteks tänavu juulis ootas Eesti inimene võimalust dermatoveneroloogi vastuvõtule pääseda umbes 38 päeva ja septembris 34 päeva. Sestap on vajadus kiiremate lahenduste järele olemas.

Oma hiljutises uuringus hindasid Mobilitas+ järeldoktori grandi saanud Christian Koop ja Priit Kruus koos kolleegidega Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist ja mitmest tervishoiuasutusest, kui täpne on Eesti senise kogemuse põhjal olnud kiirem meetod: teledermatoskokoopia. See tähendab, et inimene käib kontrollis oma perearsti juures, kes teeb inimese kahtlusi tekitavast sünnimärgist pilti ja saadab selle dermatoloogile hinnata. "Üksiku kahtlase sünnimärgi kontrollitud saamiseks on teledermatoskoopia puhul mediaanooteaeg kaks päeva," võrdleb Kruus.

Andmed kinnitavad, et toimis

Uuringus viisid Priit Kruus, Christian Koop ja kolleegid omavahel kokku Eesti digitervise andmebaaside ja laboriinfosüsteemi andmed. "Kui inimene lasi enda sünnimärki teledermatoskoopia abil kontrollida ükskõik kus Eesti piirkonnas ja tuvastati, et seda on vaja kirurgiliselt eemaldada, siis mingi aja pärast tal see eemaldati ja laborist saadi patohistoloogia vastus – kas tegemist oli tõesti melanoomiga või oli hinnang valepositiivne. Meil oli oma uuringus võimalik kõik see info kokku viia," kirjeldab Kruus.

Uuringus koondati 5389 sünnimärgi ehk neevusega seonduv terviseinfo: millise kahtlusega tegi pilti perearst, millise hinnangu andis dermatoloog, ning kui dermatoloogi kahtlus osutus tõeks, siis millise lõpliku vastuse andis kirurgiliselt eemaldatud sünnimärgi kohta labor. "Saime teada, kas kõik need neevused, millest osa saadeti kirurgilisse eemaldusse, olid tegelikult melanoomid või mitte," selgitab Kruus.

Ettevõtjast teaduri sõnul hinnatakse meetodi headust tundlikkuse ja spetsiifilisusega, mis annavad aimu, kas diagnoos pandi õigesti. Käsitluse täpsus annab aimu, kas peale diagnoosi saamist pakuti patsiendile õige ravitaktika. Tulemused näitasid, et teledermatoskoopia kui meetodi kõik olulised näitajad olid üle 90 protsendi. 

"Meil on tundlikkus üle 90 protsendi ja spetsiifilisus üle 92 protsendi – see on võrreldav varasemate uuringutega, mis seda meetodit on hinnanud. Käsitluse täpsus on samamoodi kõrge: üle 95 protsendi," toob Kruus välja. Tundlikkus näitab, kui suur osa sõelale jäänud sünnimärkidest vajasid tõepoolest eemaldamist. Spetsiifilisus aga seda, et ohutuks kuulutatud sünnimärgid osutusid selleks ka lähemal uurimisel.

Ehkki meetod saaks tema sõnul alati olla veel täpsem, on sellised näitajad piisavad, et teledermatoskoopiat edasi rakendada. Samuti toob ta eraldi välja meetodi kiiruse: "93 protsenti inimestest, kes on uuringul käinud, on saanud kuni nädalaga selle uuringu tehtud. See on tervishoiu mõttes hea näitaja."

Eesti maakondadest Berliini

Priit Kruusi sõnul oli niisugust tagasivaatavat andmeuuringut Eestis väga hea teha. "Teledermatoskoopiat on maailmas paarkümmend aastat vähem või rohkem rakendatud, aga seda on seni uuritud ainult ettevaataval meetodil katsekontekstis," toob ta välja. Samuti on kvaliteetsetes uuringutes uuritavate arv piirdunud kõige rohkem 500–600 inimesega. 

Eestis seevastu loodi 2017. aastal üleriigiline laboriinfosüsteem ja teledermatoskoopiat on siin rakendatud juba ligi kümme aastat. Praegu tuvastatakse selle meetodiga Eestis rohkem kui viis protsenti kõigist melanoomidest. "Seetõttu oli meil võimalik uurida päriselu keskkonnas rakendatud teledermatoskoopia teenust. Meie uuring püüdis teadusmaailmas seda tühimikku täita," ütleb lektor. 

Eestis rakendab teledermatoskoopia meetodit ja pakub selleks sobivat tarkvara Kruusi kaasasutatud tervisetehnoloogia ettevõte Dermtest. "Uuring võimaldab meil seda teenust edasi arendada ja teistes riikides laiendada," märgib ta.

Igas riigis ootab ees aga erinev süsteem, kes ja kuidas melanoomi diagnoosib. Kui Saksamaal vaatavad perearstid tihti üle ise kogu patsiendi keha, siis Soomes on ka sünnimärgi eemaldamine kehalt perearsti töö. "Me rakendamegi Eesti teenust Saksamaal eesmärgil, et toome perearstidele võimaluse dermatoloogidelt nõu küsida," kirjeldab Kruus.

Ehkki ettevõte on juba laiendanud tegevust Saksamaale ning saanud Dermtesti ka seal ühe riikliku kindlustuse BKK-VBU teenuste ametlikku nimekirja, on lektori sõnul arenguruumi ka veel Eestis. Praegu kasutab teledermatoskoopia teenust aastas üle 3000 inimese ja kuigi teledermatoskoopia on kättesaadav üle Eesti igas maakonnas, pakub Kruusi sõnul praegu oma vastuvõtul teledermatoskoopia teenust ligikaudu kümme protsenti Eesti perearstidest. "Teisisõnu on veel potentsiaali siingi järjekordi lühendada," osutab ta.

Uuringu järgmine etapp on Kruusi sõnul vaadata koostöös Tervisekassaga, et patsiendi liikumine peale diagnoosi saamist oleks tema raviteekonnal võimalikult sujuv. "Ehk kui on mingi kahtlus, siis oleks hästi selge edasine teekond: et inimene ei jääks oma kahtlusega mitte kuidagi üksi, vaid saaks piisavalt kiiresti saatekirja ja aja kirurgilisele eemaldusele," ütleb Kruus. Inglismaa vähi-teekondade mudelite eeskujul võiks olla aeg kahtlusest kinnitatud diagnoosini kaks nädalat.

Töörühm kirjutab oma tulemustest ajakirjas JAAD International.