Viimase kümne aasta jooksul on haigestumus melanoomi kasvanud Eestis poole võrra. Peamine kasv on tulnud väikeste algstaadiumis melanoomide arvelt. Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog-vanemarst Kadri Putnik rääkis "Vikerhommikus", et inimesed on võrreldes aastakümnete taguse ajaga tubasemad. 

"See tähendab, et päikesekoormus tuleb enamasti eredal päikeselisel ajal ja siis saame kõrvetada. Sellega kahjustame naharakkude DNA-d ja sealt hakkab asi peale," selgitas ta. Putnik sõnas, et nahal on elevandi mälu: kõik lapsepõlves saadud päikesepõletused võivad alles hiljem välja lüüa.  

Austraallased on teinud väga põhjalikke uuringuid, millest võib arsti sõnul järeldada, et 20 aasta pärast on 98 protsenti esimese staadiumi melanoomi diagnoosi saanud inimestest elus. "On üksikuid harvu juhtumeid, kus haigus võib edasi levida, aga algstaadiumis melanoom on valdavas enamuses kirurgiliselt täiesti eemaldatav," rääkis ta.

Putnik selgitas, et kui inimesel on olnud nahal pigmentmoodustis aastaid, aga selles tekivad muutused, näiteks muutub kuju või värvus või muutub serv sakiliseks, hakkab leemendama, sügelema, siis need on olulised kriteeriumid, mida tasub silmas pidada. Seega tasub tema sõnul iga kevad nahk üle vaadata.

Leidub melanoome, mida on lihtne silmaga diagnoosida. Teised on aga väikesed, mis kasvavad kõrgusesse. Kui need juba näiteks veritsema hakkavad, siis see on Putniku sõnul tõsine ohumärk. "Mul on olnud üks patsient, kes ütles, et tal oli küll üks mumm, mis veritses, aga siis see paranes ära. See paranemine tegelikult tähendaski seda, et tekkis melanoomi regressioon," selgitas ta.

Kui inimene märkab sünnimärgi muutust, võib Putniku sõnul pöörduda perearsti poole. "Kui perearst näeb ohumärki, siis tema abil jõuab patsient spetsialisti juurde juba loetud nädalate või päevadega," lausus ta.

Sünnimärkidega seoses levib ka mitmeid müüte. Näiteks see, et kui sünnimärki vigastada, võib saada nahakasvaja. Teise müüdina ei tohi sünnimärke eemaldada, sest siis saab kasvaja. "Küll aga ei tohi sünnimärke eemaldada laseriga, vaid seda tuleb teha kirurgiliselt," ütles ta.

Putnik rääkis, et solaariumis käimise trend näib Eestis tagasi tulevat. Solaarium on aga tema sõnul alati halb mõte. Kuigi Eestis ei ole taolisi uuringuid tehtud, siis muu maailma statistika põhjal tõuseb alla 30-aastastel inimestel nahavähki haigestumise risk juba ühekordse solaariumi kasutamisega.

Sageli inimesed arvavad, et enne soojamaareisile minemist on mõistlik solaariumis käia, sest siis ei kõrvetata end reisil nii hõlpsalt ära. See on aga arsti sõnul müüt. Nagu ka see, et isepruunistav kreem muudab inimese pruuniks ja aitab kõrbemist ennetada. Küll aga ütles Putnik, et kui inimest hele nahk häirib, siis isepruunistavad tooted on asjakohased ja neid võib kasutada.